Küllaltki sobiv on selleks terastross. Pukseerimine pardati. Selliselt saab pukseerida seal, kus ei ole küllalt ruumi pukseerida kiiluvees ja juhul kui lainetus lubab sarnast operatsiooni. Pukseeriva laeva paigutamine pukseeritava laeva kõrvale annab mõlemale laevale hea juhitavuse. Meetod on kasutusel sadamates ja objektide ümberpaigutamisel aga ka lasti ümberlaadimisel ühelt laevalt teisele. Ettevalmistuse käigus peavad kinnitusotsad olema võimalikult tugevasti ja lõtkuta kinnitatud. Löökide pehmendamiseks laevade vahel tuleb vajalikesse kohtadesse sobitada vendrid. Pukseerimine tõugates. Selle meetodi mõte seisneb selles, et puksiir paikneb pukseeritava laeva ahtri taga ja on sinna kinnitatud liigendkinnituse abil. Laevade paigutamine teienteise taha annab järgmist: vähendab tõukurpuksiiri veetakistust, kuna ta paikneb tõugatava laeva
Manöövrid sildumisel. Laeva sildumine vasaku pardaga. Kaile tuleb läheneda umbes 30º-40º nurga all. Laeva masin tuleb peatada õigeaegselt ja liikuda edasi inerts mõjul, säilitades laeva juhitavuse. Olles ohutus kauguses kaist, tuleb anda tagasikäik, laeva vöör keerab paremale ja inerts väheneb. Laev peab jääma seisma terava nurga all kai suhtes ja temast mitte kaugel. Esmajärjekorras antakse maale vööriotsad, pikiots ja spring ning seejärel ahtri kinnitusotsad. Laeva sildumine parema pardaga. Kaile tuleb läheneda peaaegu paralleelselt kaiga arvestusega, et tagasikäigu korral ei läheks laeva vöör vastu kaid. Esmalt antakse maale vööri pikiots ja spring. Vajadusel tuleb töötada vöörispringil, kasutades masinat ja rooli, et ahter viia kai äärde. Sildumine, kui ruumi on vähe. Kaile tuleb läheneda peaaegu täisnurga all äraantud merepoolse ankruga. Ankrut lohistatakse mööda põhja
koormust võrdselt kõikidele piimidele ja tagamaks vee vaba äravool tekilt. Tekilasti ohutu vedamise parimaks tagatiseks on kompaktne karavan. See eesmärk saavutatakse lasti kinnitusotste pideva pingutamisega, pakettide omavahelise sidumisega. Lasti nihkumise peamised põhjused on: · kinnitusotste lõdvenemine, pingutamiseks mittevastavate vahendite kasutamine või liiga nõrgad kinnitusotsad · pakettide liikumine lumega või jääga kaetud trümmiluukidel · nõrgad püsttoed · laeva tugev lengerdamine · lainete löögid. Lastimise jooksul tuleb hoolt kanda selle eest, et laev mingil juhul ei kalduks, sest isegi paarikraadine kalle tekitab püsttugedele arvestatava lisakoormuse. Tekilasti kõrgus peab olema selline, et metsamaterjali mass ei ületaks teki lubatud koormust ega piiraks vaatlust. Talvel ei tohi tekilasti kõrgus ületada 1/3 laeva laiusest
....... 5. Kuidas nimetatakse pildil kujutatud luugikatet? 1. Nihutatav 2. Mcgregor 3. Winchton 11 6. Kuidas nimetatkse sõlme? 1. Paalisõlm 2. Veebling 3. Rehvisõlm 7. Nimeta kinnitusotsad 1..................................2.................................3.................................4................................. 5..................................6.................................7.................................8................................. 8. Kas süsteetilisest kiust kinnitusotsale on stopper paigutatud õieti? Põhjenda oma arvamust. .............................................................................
ainus tee tulega toimetulekuks. Sellisel juhul peab hoolt kandma, et tule kustutamiseks kasutatud veemass oma vabapinnaga ei seaks laeva ohtu kaadumisriski tekitamise näol. 2. Teine ähvardus püstuvusele võib tekkida, kui kustutamiseks kulutatud vesi jääb ülemistele tekkidele lõksu, eriti selle vee ebasümmeetrilise paigutuse puhul. 3. Juhul kui tulekustutamine toimub laeva kai ääres seistes, võib arenev kreen jääda märkamatuks seni, kuni kinnitusotsad järele annavad. Lisaks sellele võivad kaldapäritoluga tuletõrjebrigaadid olla ebateadlikud vabapindade toimel tekkivast kaadumisohust. 4. Kaadumisriski kontrolli all hoidmiseks peavad piltsipumbad veehulga vähendamiseks töötama ja tagama peab ka vee äravoolu ülemistelt tekkidelt. Dokkimine 1. Dokkimisoperatsiooni käigus peavad laevad läbima lühikese perioodi vähenenud püstuvusega, mis kujutab endast ajavahemikku kiilplokkide esimesest puutest kuni laeva
pöörata. Joon. 12.22. Ootamatu võib olla laeva tekitatud lainete mõju kanalist eralduvates soppides või lautrites seisvatele laevadele. Selline sopp (vaata Joon. 12.22.) võib osutuda ootamatuks resonaatoriks. Kui vöörilaine tagasipeegeldus sopi tagumisest kaldast langeb ühte ahtri taga liikuva laine põhjaga, tekib ka suhteliselt väikese laine korral sopist väga tugev tõmme, mis võib vaevata puruks rebida seal seisvate laevade kinnitusotsad. Kalda ääres seisvad laevad saavad mööduvate laevade lainetest tulenevat edasi-tagasi tõmblemist vähendada töötades masina ja rooliga. Kui laevad on pandud kanali serva vaiade äärde ootama vastutuleva karavani möödumist ja nad kasutavad seal ankrut springina (nagu näiteks Kieli kanalis), siis saab mööduvate laevade lainete mõju neutraliseerida andes minimaalse käigu edasi ja hoides rooliga ära vahelduvalt vööri või ahtri eemaldumine kaldast.
Lastimine toimub vahi- või lastitüürimehe pideva kontrolli all. Neile ei tohi anda lisaülesandeid, mille täitmise tõttu nad ei saa jälgida lastimise käiku. Tanke mõõdetakse vähemalt üks kord tunnis, kaasa arvatud tühjad ja juba lastitud tankid. Nende mõõtmine on vajalik võimalike lekete õigeaegseks avastamiseks. Praktikas pole harvad juhud, kus juba lastitud tanki satub täiendav kogus lasti ja tulemuseks on tanki ületäitumine ning lasti väljavoolamine. Kinnitusotsad peavad olema pideva kontrolli all. Lõdvenemisel neid pingutatakse. Laeva eemaldumine kaist või piki kaid liikumine võib põhjustada lastimisvoolikute purunemise. 8.17.3. Ruumide atmosfääri koostise kontroll Atmosfääri koostise kontrollimiseks ja gaasilekete avastamiseks varustatakse kontrollitavad ruumid gaasidetektoritega. Kasutusel on kaht tüüpi detektorid: - takistussildtüüpi ja - infrapunakiirgust neelavad detektorid.
annaabi.ee 
