Kui tööd ei leita, elatakse vanemate juures, kelle plasmateleviisorist tulevad uudised kinnitavad, et alles seitsme aasta pärast jõutakse ehk alguspunkti tagasi. Minus tekitas selle artikli lugemine häiresignaali- Eestis on ligilähedane olukord. Vanem põlvkond on nii kindlalt rakendunud tööturul, et noortel pole seal enam ruumi. Noored peavad ennast päev päevalt aina enam tõestama ja kehtestama, et nad on samaväärsed või paremad, kui vanem põlvkond. Noored, kes kinnisvarabuumi ajal jätsid kooli pooleli ja asusid tööle ehitusele või mõnele muule tulu toovale ametile on nüüd maandunud tagasi vanematekoju ja peavad jalge alla võtma tee ümberõppele, et ennast tõestada ja parem elu soetada. Tehnika ja tehnoloogia kiire arenguga on palju töökohti ära kaotatud. Inimeste asemele on tulnud masinad ja seadmed. Kahjuks ei ole see ainult Hispaania ja Eesti probleem, selle laialdast levikut on tunda kogu maailmas.
Viimase viie aasta jooksul on välisinvesteeringute hulk kinnisvarasse suurenenud 147%. Pisut üle poole kinnisvarainvestoreist on inglased, kellele järgnevad sakslased (22%), prantslased (8%), itaallased (6%) ja skandinaavlased (6%). Alates 1997. aastast on Hispaanias kinnisvara hinnad praktiliselt kahekordistunud. Uue elamispinna ruutmeetrihind on kasvanud 14-16% aastas, kasutatud kinnisvara hind aga isegi kiiremini. 2007. aastal on Hispaanias selgelt näha aga juba märke nn kinnisvarabuumi lõppemisest. IMF on hoiatab oma viimases Hispaania majanduse aasta aruandes, et erasektori võlg on jõudnud punkti, kus ta juba ohustab kogu majandust. Võlg on tingitud aga peamiselt eluasemelaenudest ja nende kallinemisest viimasel ajal. 60% hispaanlaste võlgadest on seotud kinnisvaraga. 70% hoiukassade ja 56% pankade poolt eraldatust laenudest on seotud kinnisvaraäriga ja ehitusega. 4.4.4 Kaubandus Üle 80% Hispaania kaubandus- ja teenindusettevõtetest on alla kahe palgatöötajaga
töökoha leidmisega, mis pikendas nende tööotsinguid. Paljud töötud muutusid kas pikaajaliseks töötuks või kaotasid üldse lootuse tööd leida (heitunud) ning langesid tööturult välja. Võrreldes eelmise majanduskriisiga on pikaajaliste töötute vanuseline koosseis märkimisväärselt muutunud: noorte osatähtsus on tunduvalt suurenenud ja vanemaealiste osatähtsus vähenenud. Noorte pikaajalise töötuse põhjusi tuleb otsida kiire majanduskasvu aastatest, kui kinnisvarabuumi käigus laienes ehitussektor ja tööle võeti hulgaliselt ilma erialase hariduseta noori töötajaid. Majanduskriisi puhkedes tõmbus ehitussektor taas kokku ning kiiresti tekkinud töökohad kadusid sama tempokalt. Nüüd on erialaste oskusteta vabanenud tööjõul suuri raskusi endale rakenduse leidmisega. Allikas: Marksoo, Ü. Pikaajalised töötud Eesti tööturul. Sotsiaalministeerium. Teemaleht 5/2010 Seoses sündivuse langusega 1990
(6) Noorte tööjõus domineerivad arvuliselt mehed, kes tulevad varem tööturule, sest nad on orienteeritud kutsehariduses õppimisele ning nende õpiaeg on kõrgharidust omandavatest naistest lühem. Kui tööpuudus meeste hulgas on võrreldes naistega kasvanud enam, siis noormeeste töötuse määr oli tänavuse aasta I kvartalis peagu kaks korda kõrgem (30,1%) kui neidudel(17,7%). (6) Murekoht ka töötuks jäänud noormeeste haridustase, põhiharidusega on neist vaid 36%. Kinnisvarabuumi ajal leidsid nad lihttööd ehitussektoris, kuid nüüd on neil madala hariduse ja erialaoskuste puudumise tõttu peagu võimatu tööd leida. (6) 5. TÖÖTURUPOLIITIKA Eesti tööturupoliitika ei haara poliitilisi meetmeid noorte koolist tööellu integreerumise abistamisel. Samuti ei ole noortele suunatud ühtegi teist eriprogrammi, mis oleks mõeldud töötusesse töötusest välja sh. hõivesse nende töötuse vähendamisele
tänaval, joovad, laaberdavad ja küllap varsti ka süstivad, levitavad suguhaigusi jne. Kui kodust kasvatust ja mõistust ei ole piisavalt, ongi noored potentsiaalsed ohvrid". 1.2. Aktuaalsus Aktuaalsust kajastavad artiklid "Korterite ehitus väheneb hüppeliselt", "Omavalitsuste rahakotid kõiguvad noateral" ning "Gripipaanika tapab ja diskrimineerib". Kaks esimest artiklit on otseselt seotud majanduslangusest tingitud tagajärgedega kinnisvarabuumi vaibumine ja valitsuse poolt tehtud kärped. Seagripi juhtum köidab 4 tähelepanu siiamaani, kuigi tundub, et otsest ohtu enam pole. Alguses väljahõigatud surmajuhtumite arv ja televiisorist näidatud paanika kohalike mehhiklaste seas, pani ka teisel pool maakera elavad inimesed muretsema. Kommentaarid: lugeja 04.05.2009 06:54 "Nüüd siis on juba märkama hakatud, et RE ja IRL ind Tallinna kottimisel kipub
kaupa viia enam ka euroopasse 29. Islandi pangakriis 2008-2012 Suhteliselt suurima pangasüsteemi kokku varisemine ühe riigi kohta. Võimetus refinantseerida oma võlgu. Panga sektori aktivad 11 korda suuremad kui SKP. 30. Euroopa pangad ja 2008-2012. a. Rahanduskriis. IIRIMAA Euroopa ,,tiigri" kasvu toitis (nagu ka Balti riikides) odav laenuraha ning madalad maksumäärad See tingis sarnaselt Eestile kinnisvarabuumi Halbade laenude tagajärjel (peatamaks pangajookse) otsustas Iirimaa valitsus garanteerida 6 suurima panga hoiused See viis aga ettenägematute kulutusteni 32% ulatuses SKP-st Suures defitsiidis Iirimaa ei saanud mõistlikel tingimustel võlakirju emiteerida 2010. aastal toetasid IMF, EU ja EFSF Iirimaad 85 miljardi euro ulatuses Iirimaa majandus läks sügavasse langusesse, majandus kukkus 2010 10%, töötus tõusis üle 11% Iirimaa nägi
Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja kapitaliturgude integratsiooni tõttu on loodud järjest keerulisemaid finantsinstrumente, mistõttu on muutunud aktuaalseks kinnisvaraturu pidev jälgimine ning protsesside mõistmine. Suured finantsettevõtted saavad endale kõrgemat riskitaset lubada ja suudavad kanda sellest tingitud kahjumeid, probleem panga laenuraha kasutanud kliendi jaoks on mõnevõrra tõsisem. Näiteks võib tuua Eestis aset leidnud kinnisvarabuumi, mil inimesed, kes ennast liigselt pangalaenudega sidusid, kandsid kahjusid tulenevalt kinnisvarahindade ulatuslikust langusest ning mõnel juhtul kaotasid oma kodu. Tegemist oli olukorraga, kus kõrge kasumi lootuses võeti mõtlematuid riske ning turu edasise arengu suhtes oldi liiga optimistlikud. 3 Kriisile järgnenud aastatel on kinnisvaraturg näidanud mõningase stabiliseerumise jälgi,
on suurepärases seisukorras ja ta on seal kõik ,,oma käe järgi teinud". Mõne aja pärast selgub, et enamus A kinnitustest on valed, majas on kõik ,,fassaaditagused" tööd tehtud erakordselt halvasti ja sisuliselt vajab maja kapitaalremonti. Seepeale teatab B A-le lepingust taganemisest olulise rikkumise tõttu ja nõuab tasutud raha tagasi. A teatab, et ei mõtlegi midagi tagasi maksta ja et A oli ,,ise loll, et kinnisvarabuumi ajal kasutatud maja eest nii palju maksis". Seepeale esitab B A vastu hagi ja nõuab tasutud 3 500 000 krooni tagastamist. Hagi saanud B teatab seepeale, et ,,muudab A elu põrguks", kuna B kui kõrge riigiametnik ei tohi ,,lihtsaid inimesi" taga kiusata. A pöördubki erinevate kaebekirjadega Riigiprokuratuuri, justiitsministri ja õiguskantsleri poole, kus ,,mustab" B-d erinevate väidetega. Lisaks kaebab ta linnavalitsusse, et majas tehakse ebaseaduslikke remonttöid ja kurdab oma muret ka
annaabi.ee 
