Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on reeglina nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossisiku kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik) Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui (KRS § 34'lg 7): 1) kinnistamisavaldusele on lisatud vastav jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise, esialgse õiguskaitse kohaldamise või vara arestimise kohtumäärus; 2) kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel; 3) rahapesu andmebüroo taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel;
katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, asukoht, pindala, andmed kinnistute ühendamise ja jagamise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Nimetatud andmed esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Registriosa esimesse jakku kantakse ka kinnistule seatud piiratud asjaõigused. Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Kui asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, parandatakse ka märge. Registriosa teise jakku ,,Omanik" kantakse andmed omaniku, ja kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike kohta. Viimasel juhul märgitakse ka, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral tuuakse kaasomanike osade suurus. Registriosa kolmandasse jakku ,,Koormatised ja kitsendused" kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja
kohtuotsuse või sundenampakkumise akti alusel; 4) andmed, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist; 5) muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. NB! Kinnistusraamatu pidaja ei kontrolli alustehingu olemasolu või kehtivust. 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip Ühel kinnistul võib olla mitu sama või eri liiki piiratud asjaõigusi, järjekoht määrab õiguse väärtuse. Vanusepõhimõte varem seatud õigusel on eelis hilisema ees · Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale. · Kui ühe kinnistusregistriosa erinevatesse jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud üheaegselt, siis kantakse muudatuste veergu ametiülesande korras märkus, et hiljem esitatud avalduse alusel tehtav kanne on varem esitatud avalduse alusel tehtavast kandest järjekohas tagapool.
katastritunnus. Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on reeglina nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossisiku kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik) Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui (KRS § 34'lg 7): 1) kinnistamisavaldusele on lisatud vastav jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise, esialgse õiguskaitse kohaldamise või vara arestimise kohtumäärus; 2) kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel; 3) rahapesu andmebüroo taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel;
sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Sissemakse tegija võõrandab aktsiaseltsile kinnistu, sooritades sellega mitterahalise sissemakse aktsiaseltsi aktsiakapitali summas ................................ (...... -) eesti krooni, mis on jagatud ..................... (........) aktsiaks nimiväärtusega üks tuhat (1000.-) eesti krooni, ja aktsiaselts võtab vastu kinnistu, mis on kantud ...................... Kinnistusameti kinnistusregistriossa nr. ..........., kinnistu nimetus ......................, katastritunnus ....................., majanduslik otstarve põllumajandusmaa, suurusega ........ ha, asukohaga .........................., kinnistusraamatu kolmandas (III) jaos kanded puuduvad; neljandas (IV jaos) on kinnistu koormatud hüpoteegiga aktsiaseltsi .................. kasuks ......................... (.......... .-) krooni ulatuses, edaspidi nimetatud "Lepinguobjekt", mis kuulub sissemakse tegijale vastavalt .................
võrdsuse põhimõtte. Juhud, millal kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, on antud sama paragrahvi 2. lõikes. PkS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-05 Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks kinnistusraamatust asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamisel on selle sätte järgi puudutatud isik üksnes hüpoteegipidaja, kelleks on kostja U. Umpalu. Tema aga
14. Piiratud asjaõigusega koormatud kinnisasja jagamisel jäetakse KRS § 55 lg 1 järgi vastav kanne endises registriosas püsima ja ühtlasi tehakse kanne ka uude registriossa, kui kinnistu omaniku ja puudutatud isiku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega ei ole määratud teisiti. Seega ei nõua seadus kande tegemiseks asjaõiguse omaja nõusolekut, kui tema õigusi ei kahjustata (st õigus jääb vähemalt senise mahuga kehtima). Kui kinnisasja jagamisel kandega isiku kinnistusregistriossa kantud õigust kahjustatakse, on kande tegemiseks KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku (puudutatud isiku) nõusolek. Tegemist on kinnistusraamatuõiguse ühe keskse põhimõttega, millega tagatakse, et kinnistusraamatusse kantud õiguste omajate õigusi nende tahte vastaselt ei kitsendataks (vt ka Riigikohtu 31. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06, p-d 10, 12). 15. Eriregulatsioon on seaduses hüpoteegipidaja õiguste kohta kinnisasja jagamisel. Nimelt