6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; 7) tehinguobjekti sihtotstarve; 8) andmed hoonestatuse kohta; 9) andmed koormatiste olemasolu kohta; 10) tehingu sooritamise kuupäev; 11) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus; 12) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv). 8. Mille alusel saab teha kandeid maaregistrisse? Maaregistrisse kande tegemine, sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, kohtuotsuse, kohtu kinnistusosakonna teatise, kohaliku omavalitsusorgani otsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel. Kande tegemise aluseks võib olla ka riigi või kohaliku omavalitsusorgani ülesandel tehtud erakorralise hindamise akt. 9. Millised kaardid kuuluvad maaregistri juurde? Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14); 10
kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse märkus riigivara valitseja kohta. Registriosa neljandasse jakku ,,Hüpoteegid" kantakse andmed hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegi summa) ja nimetatud kannete muudatuste ja kustamiste kohta. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Kinnistusregistrit peetakse vaid elektrooniliselt · kinnistustoimikust- Kinnistustoimik on toimik, mis on sisse seatud iga kinnistu jaoks eraldi. See tähistatakse kinnistu kinnistusregistriosa numbriga. Kinnistustoimik koosneb registriosa ärakirjast ja kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest originaaldokumendid või nende kinnitatud ärakirjad). Kinnistustoimikusse koondatud dokumendid on algdokumentideks
ettevalmistamist, kasutamist. Nimetab ja vabastab teenistujad. Kohtu esimees kohtu kohtunike seas 5/7 aastaks, JM nimetab KHN nõusolekul, kohtu üldkogu arvamus kuulatakse ära. Korraldab õigusemõistmise alast tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, koostab koolituskava , tööjaotuskava kinnitamiseks üldkogule. Teostab järelevalvet. Kohtumaja juht kohtumaja ja esimehe suhtlemine, kodukorra ülesanded. Registriosakonna, kinnistusosakonna, maksekäsuosakonna juhataja. Kohtute haldamise nõukoja pädevus: Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna, kohtute struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, rahvakohtunike arvu ja tasu määramisel, kohtu kodukorra kehtestamisel, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtumaja
aastal kinnistu ostu-müügilepingu (edaspidi müügileping), mille kohaselt oli kinnistu müügihinnaks 100 000 krooni. Müügilepingu kohaselt tasus kostja hagejale müügihinnast 50 000 krooni enne lepingu sõlmimist. Ülejäänud 50 000 krooni kohustus kostja tasuma hiljemalt 20. veebruariks 2000 aastal. Müügilepingu p-s 3.4 leppisid pooled kokku, et asjaõigusleping kinnisomandi ülekandmiseks sõlmitakse 10 päeva jooksul pärast ostuhinna täieliku tasumist. Pooled palusid kanda kinnistusosakonna kinnistusregistris kinnistu registriosa kolmandasse jakku kostja kasuks omandamist tagava märke. 2006. aastal tegi hageja kostjale notariaalse avalduse kinnistu võlaõiguslikust lepingust taganemiseks, kuna kostja ei olnud täitnud oma kohustust tasuda ostuhinnast 50 000 krooni. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et selleks, et hagejal tekiks õigus müügilepingust taganeda, piisas vaid kostjapoolsest lepingurikkumisest. Alus müügilepingust taganemiseks võiks tuleneda
4) Kaitsefunktsioon Kannete liigid: 1) Konstitutiivsed õiguslik tagajärg saabub kandega (AÕS par 641- 642) 2) Deklaratiivsed õiguslik tagajärg saabub enne kande tegemist (AÕS par 561 lg 2) 3) Asjaõigused - Asjaõiguste (omand ja piiratud asjaõigused)seadmi-ne või üleandmine 4) Märked - Viitavad olemasolevale või tulevasele asjaõigusele Kinnistusraamatu ebaõigsus Võimalikud põhjused: · Kinnistusraamatuvälised õigusmuudatused · Kinnistusosakonna poolt tehtud vead · Asjaõiguslepingu tühisus või puudumine Tagajärjed: · Kinnistusraamatusse on kantud õigus, mida tegelikult ei eksisteeri; · Asjaõiguse kinnistusraamatust nähtuv sisu või järjekoht ei vasta tegelikkuses kokkulepitule; · Kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnisasi koormatud, tegelikkuses koormatist ei eksisteeri; · Tekkinud õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud. Negatiivne publitsiteet:
Tehingu vormile vastavuse kontrollimise ülesanne on kinnisomandi ülekandmisel pandud notarile. Kinnisasja sätete kaudu ulatub see notari kohustus ka hoonestusõigusele. Kinnistamisavaldus ja asjaõiguskokkulepe Ka Eesti kinnistusraamatuõigus näeb ette taotletava kinnistusraamatukande kontrollimist formaalse kinnistusraamatuõiguse nõude järgi. Kontrollida tuleb taotletava kande lubatavust, arvestades kinnistusosakonna pädevust, taotletava õiguse kandevõimelisusr, avalduse esitaja õigustatust avalduse esitamiseks ning kandeks vajalike dokumentide olemasolu. Kontrollida tuleb ka esitatud dokumentide vastavust kehtestatud vorminõuetele. Ajsaõiguskokkulepe peab olema notariaalselt tõestatud, kui selle sisuks on: - kinnisomandi ülekandmine - kinnisomandi koormamine asjaõigusega - kinnisasja koormava asjaõiguse ülekandmine, koormamine või sisu muutmine
” Riigikohtu otsus 3-2-1-93-06, pöörata eelkõige tähelepanu p 13-18 - Asjaolud: Aktsiaselts S (likvideerimisel) (edaspidi hageja) esitas 1. septembril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi AS-i L (edaspidi kostja) vastu, milles palus rahuldada oma nõue Aktsiaseltsi KARIKUM (edaspidi võlgnik) vastu kostjale kuuluva Tallinnas Mere pst 6a (Roseni tn 9) asuva kinnisasja, mis on kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti (Harju Maakohtu kinnistusosakonna) Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx (xxxxxx) (edaspidi kinnisasi), arvel hüpoteegiga tagatud 1 500 000 krooni ja kõrvalnõuete 100 000 krooni ulatuses. Samuti palus hageja tunnustada kinnisasja müügiõigust ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel. - Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja nõude rahuldamine välistatud ka AÕS § 352 alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva redaktsiooni järgi