KT VI // SÜDAME VERESOONKOND 107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakuss...
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tah...
Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 su...
maks! 1.2.Maoarter (tegelikult vasak maoarter ) – annab harud mao suurele kõverikule. 1.3. Põrnaarter (a. lienalis) – varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele. 2. Ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior): varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt. 3. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica inferior): algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa. Ülemise ja alumise kinnistiarteri harud soolte seina lähedal on soole kaararterid – need on omavahel anastomoseerunud kogu soole pikkuses! Viimase nimmelüli kõrgusel on aordi kahendhargus (bifurcatio aortae) – kõhuaort hargneb kaheks ühiseks niudearteriks, mis varustavad verega puusavöödet ja alajäsemeid. c) Ühine niudearter (a. iliaca communis): annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks: 1. Sisemine niudearter ja 2. Välimine niudearter. 1.Sisemine niudearter (a
130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel 2 peamist lümfisõlmede piirkonda: küünaraugus ja kaenlaaugus Pea ja kaela piirkonnaas: kuklas, kõrvalestade ees ja taga Rindkereõõnes: hingetoru ümbruses, kopsuväratis Alajäsemel: põlveõndlas, kubemes Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed: kinnistiarteri läheduses 131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132
130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel 2 peamist lümfisõlmede piirkonda: küünaraugus ja kaenlaaugus Pea ja kaela piirkonnaas: kuklas, kõrvalestade ees ja taga Rindkereõõnes: hingetoru ümbruses, kopsuväratis Alajäsemel: põlveõndlas, kubemes Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed: kinnistiarteri läheduses 131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132
Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas – kaela lümfisõlmed, rindkeres hingetoru ümbruses, kahe kopsu vahel on kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime)
Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda küünraaugus ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas kaela lümfisõlmed, Kaenla augus kaenla lümfisülmed, rindkeres hingetoru ümbruses, kahe kopsu vahel on kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Alajäsemel asuvad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 65 LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7
Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda – küünraaugus ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas – kaela lümfisõlmed, Kaenla augus – kaenla lümfisülmed, rindkeres hingetoru ümbruses, kahe kopsu vahel on kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Alajäsemel asuvad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 65 LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7
Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda küünraaugus ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas kaela lümfisõlmed, Kaenla augus kaenla lümfisülmed, rindkeres hingetoru ümbruses, kahe kopsu vahel on kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Alajäsemel asuvad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 64 KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID /
annaabi.ee 
