kus n loomarühmade arv; zi loomade arv rühmas; mi1 veetarbimisnorm. Veiste veetarbimisnormid on esitatud tabelis 5.7. 14 Tabel 5.7. Veiste ööpäevased veetarbimisnormid [3, lk 6] Veiserühm Ühe veise veetarve ööpäevas, l Lüpsilehmad 100 Tiined mullikad 60 Kinnislehmad 60 Vasikad 20 Farmi ööpäevane keskmine veetarve: m öp = 225 100 + 172 60 + 54 60 + 18 20 = 3642 liitrit. Farmi ööpäevane keskmine veetarve on 3642 liitrit 5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud Veisefarmi tööaja graafikud on esitatud tabelis 5.8. Tabel 5.8. Farmiseadmete tööaja graafikud
7. 17 Tabel 5.7. Veiste ööpäevased veetarbimisnormid [3, lk 6] Nr. Ühe veise veetarve Veiserühm ööpäevas, l 1. Lüpsilehmad 100 2. Tiined mullikad 60 3. Kinnislehmad 60 4. Vasikad 20 Farmi ööpäevane keskmine veetarve: mõp=18 ∙100+ 3∙ 60+7 ∙ 60+1∙ 20=2420 l (5.19) Farmi ööpäevane keskmine veetarve on 2420 liitrit 5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud Veisefarmi tööaja graafikud on esitatud tabelis 5.8. Tabel 5.8
teda lüpsiaparaadi juurde ei lubata. 9) Veiste pidamine. 1) fikseeritud pidamine: Lõaspidamine – iga lehm asub laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Aseme laius on keskmiselt 120-140 cm. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil (1 jootja kahe lehma kohta). Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Kombiboksides pidamine – lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle
Lehmad eelistavad liikuda kodu suunas, seepärast viiakse nad söödarinde taha ja nihutatakse seda sujuvalt kodule lähemale. Niiske või märg ristikuädal võib põhjustada puhituse. Enne ristikukarjamaale viimist söödatakse loomadele laudas kuiva heina või põhku, karjamaale viiakse alles pärast kaste kuivamist. 82. Veiste jootmine ja veetarve · Noorveised 0-12 k 2-15 l 13-24 k- 15-35 l · Kinnislehmad 30-60 l · Lüpsilehmad: Päevatoodang 10 kg- 30-60 l 20 kg- 80-100 l 30 kg- 110-150 l 40 kg- 140-200 l Kuumade ilmadega veevajadus suureneb. Talvel joodetakse lehmi 2 korda päevas, suvel 4-5 korda päevas. 83. Poegimiste korraldamine 84. Vastsündinu ja piimavasikate hooldamine Et tagada vasika tugev tervis, peab ta kindlasti saama ternespiima vähemalt esimese tunni jooksul pärast sündi
Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates lautades söödetakse koresöötasid liikuvalt lindilt või traktori järel veetava söödajagajaga või kasutatakse relsil liikuvat söödajagajat. Talvisteks söötadeks on hein, silo, vähesel
Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates lautades söödetakse koresöötasid liikuvalt lindilt või traktori järel veetava söödajagajaga või kasutatakse relsil liikuvat söödajagajat. Talvisteks söötadeks
kättesaadav olema · Kõrgetoodangulised lehmad kulutavad päevas söömisele ca 6 tundi, joomisele vaid 5...10 minutit. · Ühe minuti jooksul joob veis ca 15...20 l. · Loomade jootmiseks kuluv joogivee kogus sõltub eelkõige loomade piimatoodangust ning sööda kuivainesisaldusest · * NOORLOOMAD vanuses 0...12 kuud tarbivad ööpäevas 2...15 liitrit vett. · * NOORLOOMAD vanuses 13...24 kuud tarbivad ööpäevas 15...35 liitrit vett. · * KINNISLEHMAD tarbivad ööpäevas 30...60 liitrit vett · * LÜPSILEHMAD: · * piimatoodang 10 kg tarbivad ööpäevas 30...60 liitrit; · * piimatoodang 20 kg tarbivad ööpäevas 80...100 liitrit; · * piimatoodang 30 kg tarbivad ööpäevas 110...150 liitrit; · * piimatoodang 40 kg tarbivad ööpäevas 140...200 liitrit · POEGIMISVAHEMIK · * Poegimisvahemik moodustub laktatsiooni- ja kinnisperioodist · * Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva
C Pikk (A), lühike (B) ase ja lamav lehm lühikesel asemel (C). 1 asemeeraldaja; 2 joogiautomaat; 3 puhketsoon; 4 söötmistsoon; 5 sõnnikutsoon; 6 klambriga Grabneri lõõg. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Vanemates lautades söödetakse nii jõusööta kui ka koresöötasid käsitsi. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates lautades söödetakse koresöötasid liikuvalt lindilt või traktori järel veetava söödajagajaga või kasutatakse
annaabi.ee 
