• seisab selle eest, et kõik inimesed austaksid laste õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest • tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga Väärkohtlemise ennetamine • Õiguskantsler kontrollib regulaarselt kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu; • esitab asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi, et ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme Muud ülesanded • Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine • Riigikogu liikme arupärimisele vastamine • Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine • Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine • Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes • Diskrimineerimisvaidluse lahendamine • Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Õiguskantsleri staatus
4) Õiguskantsler täidab ka ühte osa EV ennustusasutuste rollist, mille eesmärgiks on väärkohtlemise ennetamine. Nende ülesannete hulka kuuluvad: korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu; esitada asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme; teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ja tähelepanekuid. 5) Õiguskantsler täidab õiguskantsleri seadusest ja teistest seadustest tulenevalt veel järgmisi ülesandeid: Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine Riigikohtul on õigus küsida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses õiguskantslerilt
inimõiguste konventsiooni võimaliku rikkumise ohver. Kaevata saab ainult mõne konventsiooni osalisriigi, mitte kolmandate riikide ega üksikisikute vastu. Enamikul juhtudel kahest protsendist Eestis saadetud kaasustest, mille kohta EIK lõpliku otsuse teeb, leitakse, et riik on Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkunud. 2011. aastal mõisteti Eesti täielikult või osaliselt süüdi kolmes kohtulahendis. Eestiga seotud vaidlused on EIK-s käsitlenud näiteks kinnipidamistingimusi, tagaotsitavana kinnipeetu kohese kohtu ette viimise kohustust, kohtute erapooletust, sõnavabadust, seadusliku aluseta karistamist, õigusabi kvaliteeti ja psühhiaatrilise sundkinnipidamise otsustamist. Riigikohus arvestab inimõiguste konventsiooniga ja teeb ettepanekuid parandada EIK-i suunistele toetudes Eesti seadusandlust. Näiteks on Eesti menetlusseadustikesse sisse viidud 5
järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke. Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal: 1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava; 2) vaba juurdepääsu teabele, mis käsitleb järelevalvealuses asutuses viibivaid isikuid ning nende kinnipidamistingimusi ja asukohta; 3) ligipääsu järelevalvealuse asutuse hoonetesse ja territooriumile; 4) võimaluse vestelda iga järelevalvealuses asutuses viibiva piiratud õigustega isikuga ning järelevalvealuse asutuse personaliga ilma teiste isikute juuresolekuta. Järelevalvealune asutus osutab õiguskantslerile menetluses ametiabi. Õiguskantsleri Kantselei Õiguskantsleri Kantselei on õiguskantslerit kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus.
uuringuid; aidata lastel ja noortel tõstatada neile olulistel teemadel diskussioone ühiskonnas. Õiguskantsler kui riigi ennetusasutus Ülesanded: korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu; esitada asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme; teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ning tähelepanekuid. Teised ülesanded Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine, riigikogu liikme arupärimisele vastamine, puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine, distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes http://www.oiguskantsler.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991 NOTARIAAT
Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke. Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal: 1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava; 2) vaba juurdepääsu teabele, mis käsitleb järelevalvealuses asutuses viibivaid isikuid ning nende kinnipidamistingimusi ja asukohta; 3) ligipääsu järelevalvealuse asutuse hoonetesse ja territooriumile; 4) võimaluse vestelda iga järelevalvealuses asutuses viibiva piiratud õigustega isikuga ning järelevalvealuse asutuse personaliga ilma teiste isikute juuresolekuta. Järelevalvealune asutus osutab õiguskantslerile menetluses ametiabi. Õiguskantslerile esitatavad nõuded: Õiguskantsler peab olema: kõrgete kõlbeliste omadustega, teovõimeline, Eesti kodanik, valdama vabalt riigikeelt.
asutustega · seisab selle eest, et kõik inimesed austaksid laste õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest · tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustooga Väärkohtlemise ennetamine · Oiguskantsler kontrollib regulaarselt kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu; · esitab asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi, et ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse URO vastavaid norme Muud ülesanded · Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine · Riigikogu liikme arupärimisele vastamine · Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine · Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine · Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes · Diskrimineerimisvaidluse lahendamine · Oigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Oiguskantsleri staatus
01.01.2002 oli Eesti vanglates 4775 kinnipeetavat isikut. Samas peaks Euroopa Nõukogu normatiividele vastavalt kinnipidamiskohtade arv olemasolevates vanglates olema vaid 2792), takistab ka see korra tagamist vanglates. Mõningase paranemise tõi Eesti vanglasüsteemi 2002. aasta sügisel valminud Tartu Vangla, mis on esimene kaasaegsetele nõuetele vastav vangla Ida-Euroopas. Eesti vangalasüsteem vajab täielikuks moderniseerumiseks sarnaseid kinnipidamistingimusi aga kõikidele vangidele, mistõttu tuleb jätkata seniste vanglate moderniseerumisega ja uute regionaalsete vanglate ehitamisega. Samuti tuleb edasi arendada tingimusi, mis võimaldaksid enamikel vangistusega karistatud isikutel enne vanglakaristuse täielikku kandmist läbida avavangla faas või saada vabastatud ennetähtaegselt koos allutamisega käitumiskontrollile. Samas just ennetähtaegse vabastamise piiramine on pideva ühiskondliku surve all, kuna ollakse
on piiratud vajadusega vältida vahistatu kontakte kõigi teiste kambrite vahistatutega. Erakordselt oluline on silmas pidada, et vahistatut ei tohi süütuse presumptsiooni kohaselt (PS § 22 lõige 1) käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud kohtuotsus. Seega ei tohiks vahistamisega kaasnev isiku õiguste põhjendamatu või küsitav piiramine tuua kaasa tegelikkuses tunduvalt karmimaid kinnipidamistingimusi, kui süüdimõistetutel. Kui isik peab vahi all viibima pikemat aega (nt aasta ja enam), siis võib kõigi eelvangistuse tingimuste kogumi tulemusena kohtu poolt süüdi mõistmata isik osutuda pikema aja vältel olema tingimustes, mis on tegelikkuses sama rasked või isegi raskemad, kui süüdimõistetud ja vanglakaristusega karistatud kinnipeetaval.187 Sellise tegevusega riivatavaid põhiõigusi võib olla mitmeid ja erinevaid. Kindlasti tulevad
annaabi.ee 
