peab saama aru protsessist. Näiteks kõik kriminaalhooldusega seotud dokumendid sisaldava võõrsõnu siis keegi peab seletama lapsele kõik lahti ning tooma välja ka põhjendused miks millepärast on. Osalus peab olema ka vabatahtlik. Lapse arvamust tuleks kuulata ja arvestada sellega kui neile pakutakse tegevusi. Kui lapsele ei meeldi näiteks ujuda siis ta ei pea ujuma. Osalus peab olema respekteeritud, mis tähendab seda, et laps peab saama ära kuulatud. Lapsed tunnevad, et neile ei anta kinnipidamis asutustest sõnaõigust, lisaks tuleks laste eneseväljendust. Osalus peaks olema asjakohane. Lapsi ei tohiks eraldada kogukonnast. Nad võiksid käia koolides, teha tasulist tööd, olla vabatahtlik. Nad ei tohiks olla perest, sõpradest ja teistest vajalikest inimestest eraldatud. See võib tekitada probleeme taas integreerumisel. Osalus peab olema lapsesõbralik, see tähendab, et laps peab saama olla laps. Ta ei tohiks olla üksi toas kinni mitmeid päevi ilma suhtlemata teiste inimestega
Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) 9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest, vaid tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda ka tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditsest(nt moralist, kehtivatest mitteõiguyslikest tavadest, korporatiivsete ja religioosete normide süsteemist), ning nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis määretleda õiguse mõiste.(lk 27 tunnused)
Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: Valitavad – kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt.
3.2. Ettekanne vabad valimised Kolm valimiste põhimõtet ja nende selgitused (lk 65) valimisõigus on üldine- Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb: § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamis- kohtades. Demokraatia kui rahva oma valitsuse põhimõte on tinginud kodakondsuspiirangu, s.t, et olenevalt valimistest on valimisõigus ainult antud kogukonda kuuluvatel inimestel. -> Eesti kodanik on hääleõiguslik kõigil valimistel, samuti rahvahääletusel. -> Muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on hääleõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning Euroopa Parlamendi valimistel. -> Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või
HLR vs Prantsusmaa (1997) ERAISIK Puudutas inimest Kolumbiast. Tegemist oli süüdimõistetud kurjategelasega ke soli vahistatud narkokaubanduses ja selle käigus andis ka oma kaasomalised välja. Ta ei tahtnud kodumaale minna kuna kaastegelased võivad temaga midagi teha. Kohus nõustus et ta võib saada oht. Isik peab tõestama et riigivõimud ei taha või ei või kaitsta teda. HLR ei suutnud eda tõestada. D vs UK (1997) Puudutab sõõdimõistetud kes oma katistuse kandnus Inglismaal aga kinnipidamis ajal et tal on kõrgetaseme ravi. Kui karistus läbi sai oli ta lõppstadiumis et surra aga UK tahtsis teda tagasi saada kus ta varem elas. Kohus leidis et sellel on seose ebainiliku kohtlemisega. Me ei saa väita et riik oli süüdi et senised riigi asutused ei ole sellel tasemel et aidata talle. Se tagasisaatmise fakt on see mis rikub artikli 3. Teine positiivne kohustus mida saab identefitseerida nede kaasusest on see et Riik peab teha
Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid · Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: · Valitavad kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) · Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt.
c) föderaalkohtud. Spetsiifilise funktsiooni, konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel jaotus: a) kõigi institutsioonide peale kaebuste arutamine, kelle tegevus ei vasta põhiseadusele; b) kõigi instituutide osas, mis ei ole vastavuses põhiseadusega. Sõltuvalt rahvusriigi või rahvusvahelisuse tasandist kohtute jaotus: a) rahvusriikide kohtud; b) rahvusvahelised kohtud. Lisaks õiguskaitseorganeid: prokurör; kohtueelse uurimise organid; täitemenetluse organid; kinnipidamis- ja karistusasutused. Järelvalveinstitutsioonid 1) teenistusjärelvalve; 2) konstitutsioonilisuse järelvalve; 3) riigi ja omavalitsuste vara järelvalve; 4) tehniline järelvalve ehk seire. Järelvalve teostamise meetodite liigitamine: 1) järjestuseee alusel ajas: a) preventiivne e eelkontroll B) repressiivne e järelkontroll 2) kontrollfunktsiooni järjepidevuse alusel: a) regulaarne e pidev e permanentne, samas hõlmav; B) irregulaarne e pisteline, nii hõlmav kui ka valikuline
ülesannete realiseerimiseks ja töö korraldamiseks; 7) Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes riigi on riigiteenistuses ning moodustavad nn professionaalse riigiteenistujate korpuse ehk bürokraatia; Liigitus: 1. Seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuorganid. 2. Riigivõimu esindusorganid, riigipea, täidesaatva riigivõimu organid, justiitsorganid (kohtud; täitemenetluse organid; kinnipidamis- või karistusasutused või kriminaalteraapia korrektsiooniastused) Tunnuste alusel saab vahet teha, millega on tegemist. Need organisatsioonid kuuluvad ainult riigile, mitte nt kohalikule omavalitsusele või erakonnale. 1. Teine tabel on esimese tabeli parem pool, ei mahtunud. 77. Rahvas kui kõrgeim riigiorgan. Kõrgem riigiorgan on rahvas. Võim kuulub rahvale. Võimu teostamine: 1)Seadusandlike
annaabi.ee 
