hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse; 4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi; 5) kingisaaja sureb. § 268. Kinkelepingust taganemine pärast täitmist (1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. (2) Kui kinkija taganeb kinkelepingust käesoleva seaduse § 267 punktis 2 sätestatud alusel, ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud korras. § 269. Kahju hüvitamise piirang
Tingimuslik kokkulepe ei ole pärimislepingu osa ja sellele ei kohaldata pärimislepingu kohta sätestatut. Pärimisleping ei piira pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib viimane nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Lepingus võib määrata pärija, annakusaaja, sihtmäärangu, sihtkäsundi. Lepingulised korraldused jõustuvad pärandi avanemisega. Pärija või annakusaaja ei võta endale lepinguga kohustust pärand vastu võtta, kuid pärandaja on oma lepinguliste korraldustega seotud. Kui pärimislepinguga on määratud pärijaks või annaku saajaks kolmas isik, kes pärandist loobub, kaotab leping selles osas kehtivuse
eseme üleandmist? 1) Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust 2) Kinkija pole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. 2) kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülapidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult
eseme üleandmist? 1) Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust 2) Kinkija pole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. 2) kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülapidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult
Pärimislepingu poolte õigused Pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi vastuvõtmisest nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Pärimislepingu mõiste Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisel. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult
3.3. Kui kingiesemeks on perioodilised maksed kingisaajale, on kinkelepingu lõppemise aluseks LS paragrahvis 266 lg.2 toodud asjaolud. 4. Kinkelepingust taganemine 4.1. Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest taganeda ainult LS paragrahvis 267 sätstatud asjaolude olemasolul. 4.2. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda LS paragrahvides 267 ja 268 sätestatud juhtudel. 4.3. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kingilepingust taganemise piirangute osas juhinduvad pooled LS paragrahv 270 sätetest. 5. Lepingu rikkumise vabandatavus 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
6 (b)). 36. Näiteks kui isiku pangakontole, kus on legaalse päritoluga 50 000 eurot, laekub 50 000 eurot süüteoga saadud vara, ja isik ostab sellel kontol oleva raha eest neli asja (à 25 000 eurot), kinkides iga asja erinevale isikule, pole võimalik ühtki nimetatud 1 asjadest omanikelt KarS § 83 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida. Samas võib osutuda põhjendatuks mõista igalt kingisaajalt KarS § 1 84 ja § 83 lg 2 p 1 alusel välja 50% kingitud asja väärtusest. Olukord on sarnane, kui n-ö segapäritoluga raha eest asjad ostnud isik jätab need endale ka sellisel juhul ei saa ühtegi konkreetset asja temalt konfiskeerida, vaid kohaldamisele saab tulla vaid KarS § 84. Tähtsust pole sellelgi, kas süüteoga saadud raha seguneb legaalse rahaga toimepanija või kolmanda isiku juures (nt pangakontol). 39