banaalseid fotosid, on inglise popkunsti rajajaid. Op-kunst, kineetiline kunst, minimalism Kineetiline kunst on liikuvana näiv kunst ja op-kunst on lühend optilisest illusioonist kunstis. Esindaja Victor Vasarely nimetas oma kunsti kinetismiks, mida loetakse op-kunsti osaks. Arenesid erinevad suunad op-kunstis, kus kõik liikumised tegelikult olid optilised (põhinedes nägemistajul), mitte tegelikud nagu kinetismis, kus objekt või vaataja olid liikumises. Victor Vasarely mõjutab pilku perspektiivi, nõgusa ja kumera pinna efektiga, mis tegelikkuses on tasapind. Virvendusi loob Bridget Riley. Kineetilise kunsti puhul toimub elementide tegelik liikumine kontruktsioonidel, mis koosnevad õhu käes liikuvatest rippuvatest osadest. Looja Alexander Calder. Hiljem lisas Nicolas Schöffer valguse ja heliefektid. Minimalism on plaanipärane ja range, süsteemne ja reegleid järgiv. Objektideks on maalid, kus on
Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine. 7. minimalism Mitmetes eespool vaadeldud kunstivooludes on märgata samasuunalist arengut. Nii maalilisejärgses abstraktsionismis, popkunstis kui ka kinetismis avaldus tendents vähendada kunstiteose sümboolset või reaalsust peegeldavat tähendust ja üha vähem näidata kunstniku osa materjali töötlemises. Kui 60-ndate aastate teisel poolel ka ideoloogiline kontekst tugevamini samas suunas mõjuma hakkas, oli uue voolu minimaalkunsti e. minimalismi tekkimine üsna loomulik. Inglise kunstiteadlase R. Wollheimi arvates on kogu avangardistlik kunst samm-sammult loobunud kunsti
banaalseid fotosid, on inglise popkunsti rajajaid. Op-kunst, kineetiline kunst, minimalism Kineetiline kunst on liikuvana näiv kunst ja op-kunst on lühend optilisest illusioonist kunstis. Esindaja Victor Vasarely nimetas oma kunsti kinetismiks, mida loetakse op-kunsti osaks. Arenesid erinevad suunad op-kunstis, kus kõik liikumised tegelikult olid optilised (põhinedes nägemistajul), mitte tegelikud nagu kinetismis, kus objekt või vaataja olid liikumises. Victor Vasarely mõjutab pilku perspektiivi, nõgusa ja kumera pinna efektiga, mis tegelikkuses on tasapind. Virvendusi loob Bridget Riley. Kineetilise kunsti puhul toimub elementide tegelik liikumine kontruktsioonidel, mis koosnevad õhu käes liikuvatest rippuvatest osadest. Looja Alexander Calder. Hiljem lisas Nicolas Schöffer valguse ja heliefektid. Minimalism on plaanipärane ja range, süsteemne ja reegleid järgiv. Objektideks on maalid, kus on
ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926). MINIMAALIKUNST Mitmetes eespool vaadeldud kunstivooludes on märgata samasuunalist arengut. Nii maalilisejärgses abstraktsionismis, popkunstis kui ka kinetismis avaldus tendents vähendada kunstiteose sümboolset või reaalsust peegeldavat tähendust ja üha vähem näidata kunstniku osa materjali töötlemises. Kui 60-ndate aastate teisel poolel ka ideoloogiline kontekst tugevamini samas suunas mõjuma hakkas, oli uue voolu minimaalkunsti e. minimalismi tekkimine üsna loomulik. Inglise kunstiteadlase R. Wollheimi arvates on kogu avangardistlik kunst samm-sammult loobunud kunsti senistest omadustest ja nüüd on jõutud kunstini, kus
Joseph Beuys (1921 - 1986): I Like America and America likes me (Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind), 1974 7.Minimalism MINIMALISM Mitmetes eespool vaadeldud kunstivooludes on märgata samasuunalist arengut. Nii maalilisejärgses abstraktsionismis, popkunstis kui ka kinetismis avaldus tendents vähendada kunstiteose sümboolset või reaalsust peegeldavat tähendust ja üha vähem näidata kunstniku osa materjali töötlemises. Kui 60-ndate aastate teisel poolel ka ideoloogiline kontekst tugevamini samas suunas mõjuma hakkas, oli uue voolu – minimaalkunsti e. minimalismi tekkimine üsna loomulik. Inglise kunstiteadlase R. Wollheimi arvates on kogu avangardistlik kunst samm-sammult loobunud kunsti senistest omadustest ja nüüd on jõutud kunstini, kus
Teised, eriti kriitikud jäid skeptiliseks. Hüperrealismiga ajutist leppimist võimaldas just tema mitmes mõttes polaarne vastandlikkus teistele samaaegsetele avangardismi vooludele. Oluline oli ka ilu ja isikliku ekspressiooni vältimine. MINIMALISM Mitmetes eespool vaadeldud kunstivooludes on märgata samasuunalist arengut. Nii maalilisejärgses abstraktsionismis, popkunstis kui ka kinetismis avaldus tendents vähendada kunstiteose sümboolset või reaalsust peegeldavat tähendust ja üha vähem näidata kunstniku osa materjali töötlemises. Kui 60-ndate aastate teisel poolel ka ideoloogiline kontekst tugevamini samas suunas mõjuma hakkas, oli uue voolu minimaalkunsti e. minimalismi tekkimine üsna loomulik. Inglise kunstiteadlase R. Wollheimi arvates on kogu avangardistlik kunst samm-sammult loobunud kunsti senistest
Teised, eriti kriitikud jäid skeptiliseks. Hüperrealismiga ajutist leppimist võimaldas just tema mitmes mõttes polaarne vastandlikkus teistele samaaegsetele avangardismi vooludele. Oluline oli ka ilu ja isikliku ekspressiooni vältimine. MINIMALISM Mitmetes eespool vaadeldud kunstivooludes on märgata samasuunalist arengut. Nii maalilisejärgses abstraktsionismis, popkunstis kui ka kinetismis avaldus tendents vähendada kunstiteose sümboolset või reaalsust peegeldavat tähendust ja üha vähem näidata kunstniku osa materjali töötlemises. Kui 60-ndate aastate teisel poolel ka ideoloogiline kontekst tugevamini samas suunas mõjuma hakkas, oli uue voolu minimaalkunsti e. minimalismi tekkimine üsna loomulik. Inglise kunstiteadlase R. Wollheimi arvates on kogu avangardistlik kunst samm-sammult loobunud kunsti senistest omadustest ja nüüd on jõutud kunstini, kus
annaabi.ee 
