TELEVIISOR TELEVIISOR Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"),
kanda ja vastu võtta nii video kui ka heli. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Televiisor ehk teler on seade, millega saab televisiooniülekandeid vastuvõtta ja taas esitada. Telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse kineskoopi, vedelkristall-, plasma- või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. 2 Televisiooni toimimise tööpõhimõte · Stuudio- mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. · Saatja- tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi.
elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. Saatja tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. Sidesateliit võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid Televisioonivastuvõtja ehk teler tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte TUUNER eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine KINESKOOP kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti EKRAANkineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. KÕLAR elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid
220 V on ohtlik, seetõttu on toiteplokk kinnine Pilt ekraanil VGA Pildi saamiseks on vaja: Videokaarti (VGA kaarti) VGA kaardil on graafikaprotsessor (tänapäeval ATI või NVIDIA) VGA kaardil on graafikamälu (videomälu) kus hoitakse ekraanipildi kujutist digitaalsel kujul. Graafikaprotsessor vajab head jahutust (suur radiaator või ventilaator) Pilt ekraanil VGA Pildi näitamiseks on vaja monitori Vanemad monitorid kasutavad kineskoopi , CRT monitorid. Uuemad kasutavad vedelkristall paneeli LCD monitorid Ekraan koosneb kolmevärvilistest RGB (punane , roheline, sinine) punktide kobaratest (piksel) Pilt ekraanil VGA Monitori ja videokaardi ühendamiseks kasutatakse kaablit. Kaabel võib olla kitsam ja kolmerealine VGA kaabel. Uuematel monitoridel ja VGA kaardil on ka laiem kaabipesa DVI Kõvaketas Andmete püsivaks säilitamiseks kasutatakse arvutis
Maskid erinevad tavakineskoopidel ja trinitronidel. Maskid jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask augus on ringikujulised, nagu joonisel; slot mask augud on piklikud; ja apaerture grill "augud" ulatuvad üle terve ekraani. Viimast tüüpi maske kasutatakse trinitronkineskoopidel 4.2 Vedelkristallkuvar Vedelkristallmonitorid (LCD Liquid Cristal Display) erinevad kineskoopkuvaritest põhiliselt just asjaolu poolest, et neil pole kineskoopi . Pilt tekitatakse hoopiski poolkristallilises olekus vedeliku abil. Selleks vedelikuks on eriline aine cyanophenyl, mille pikkadel ja peenikestel molekulidel on omadus valguslainetuse polarisatsiooni pöörata. Alljärgnev pilt annab selgema arusaama, kuidas on vedelkristallmonitor üles ehitatud. Esiklaas, esimene polariseeriv filter, vedelkristall, teine polariseeriv filter, valgusallikas Joonis 3. Mustvalge LCD põhimõtteline skeem
heledus. Sellisel laotusel on aga ka omad puudused, millest olulisim on ehk kõverjoonte konarused, mistõttu fototöötlejatele trinitrone ei soovitata. Trinitroni mask (paremal) võrrelduna tavakuvari maskiga. 6 7 Vedelkristallmonitorid (LCD Liquid Cristal Display) erinevad kineskoopkuvaritest põhiliselt just asjaolu poolest, et neil pole kineskoopi. Pilt tekitatakse hoopiski poolkristallilises olekus vedeliku abil. Selleks vedelikuks on eriline aine, mille pikkadel ja peenikestel molekulidel on omadus valguslainetuse polarisatsiooni pöörata. Alljärgnev pilt annab selgema arusaama, kuidas on vedelkristallmonitor üles ehitatud. Suurimaks puuduseks tuleb pidada nende suurt hinda (võrreldes CRT monitoridega 2-3 kordne), sest LCD digitaalsuse tõttu tuleb neile sisse ehitada ka kallid analoog-digitaal muundurid, et
mikronit Valmistamise tehnoloogiad 77. Kuvaseadmed, nende lühiiseloomustus. Info kuvamiseks kasutatakse mitmesuguseid seadmeid, mis muudavad elektrilised signaalid nähtavaks valguseks. Numbrite kuvamiseks kasutatakse 7 segmendilisi LED või LCD indikaatoreid. Numbrite ja teksti kuvamiseks, samuti ka lihtsamate graafiliste kujutiste kuvamiseks on võimalik kasutada punk-maatriks indikaatoreid. Värvilise pildi kuvamiseks kasutatakse TFT LCD, plasmat, kineskoopi, OLED, FED ja SED. 78. Servomootor, samm-mootor, alalisvoolu juhtimise põhimõte. Servomootor on tagasisidega mootor. Koosneb servomootorist ja servokontrollerist. Servomootori tööpõhimõte: andes positsiooni signaali mootorile, hoiab see oma asendit. Asendi muutumisel väliste jõudude toimel, püüab servomootor asendit säilitada. Servomootoritel suur erivõimsus, lihtne juhtida, suur täpsus ja toimekiirus, Servomootor koosneb: mootor, tagasisideahel, juhtelektroonika
vertikaalne magnetväli nimetatakse realaotuseks ja vertikaal suunalist laotust, mida tekitab horisontaalne magnetväli nimetatakse kaadrilaotuseks. Laotussüsteemi toimel pannakse kineskoobis liikuma elektronid rida realt. Samal ajal tüüritakse modulaatoriga kiireheledust. Tulemustna saame ekraanil tumedamate ja heledamate punktide kogumik, millest moodustubki edastatav kujutis. Värvilise kujutise edastamiseks on vaja värvi kineskoopi, mis oma ehituselt on märksa keerulisemad. Värviline kujutis moodustatakse kolmest värvi signaalist: sinisest, rohelisest ja punasest. Nende jaoks on iga ühel oma elektron kiir. Ekraani luminofoor on koostatud kolme värvi kiirgavatest triipudest, mida
annaabi.ee 
