on sürrealistliku luuletaja Robert Desnos' avaldamata luuletus. Film on katse esitada poeesiat visuaalsel kujul. Erinevalt varasematest filmidest näeme ekraanil realistlikke, mitte abstraktseid kujundeid, kuid sellest hoolimata on tegemist jutustamist vältiva linateosega. Ka selles filmis on Ray eksperimenteerinud valguse ja kaameraga, kasutades mh lähiplaane, moonutusi, fookusest väljas pilti. 1920. aastate teisel poolel väntas Ray filmid, mida iseloomustatakse mõistega ,,kinematograafiline poeesia". Nende hulka kuuluvad ka ,,Emak-Bakia" ja ,,L'Étoile de mer", milles rezissöör püüab ,,viia vaataja värske õhu kätte, anda talle staari roll, et lahendada isiklikke probleeme." Nii pidi teostuma unistus olla ise poeet ja kunstnik. 1930-ndatel loobus Man Ray filmide tegemisest ning pöördus tagasi maali ja fotograafia juurde. 5. Skulptuur Man Ray skulptuurid olid sürrealislikud objektid. Ready-made objekte kasutas Marcel Duchamp ja teised dadaistid
nulltähistajaga (admiralivimpel laeval, auto suunatuled -- kui ei põle, tähendab, sõidab otse) valgusfoor (iga seem tähendab kindlat tegevust, ei saa kokku panna ja moodustada kompleksset märki, ei saa ka väiksemateks osadeks jaotada) autobusside marsruudid, mis on tähistatud ühe tähe või numbriga Seemid jagunevad mitte märkideks, vaid figuurideks, milledel ei ole oma tähistatavat. Kinematograafiline kood kui unikaalne 3-osalise artikulatsiooni näide. Kaader, kus õpetaja pöördub klassis õpilaste poole. Süntagma osad: Sünkroonselt antud seemid (pikakasvuline blondiin heledas ülikonnas), mis kombineeruvad omavahel. Need seemid võib jagada väiksemateks ikoonilisteks märkideks ("nina", "silm", "ruudukujuline pind". Need märgid võib omakorda jagada vastuvõtu koodi alusel visuaalseteks figuurideks: "nurgad", "valgus- vari", "kõverad", "figuur-foon". Suurem tõepärasus.
20. sajandi kunstis võib üks ja seesama tegelane laguneda mitmeks tegelaseks. Selle või teise isiku kohta tekstis sisalduvate andmete koondamine ühtseks tegelaskujuks-paradigmaks sõltub niisiis teksti autori ja tema auditooriumi kultuurikoodist. Selle kontuuri ses jaguneb tegelane mitmeks omavahel mitteidentseks seisundiks; kontuurist väljaspool asuvad teised tegelased, kelle tunnused on suhtes tegelase tunnustega kui üksteist täiendavad, sarnased või muul põhimõttel. Kinematograafiline mõiste ,,plaan" ja kirjanduslik tekst. Liigendades lindi lõikudeks, võrdsustavad kaadrid nad võrdselt raami ekraani piiride suhtes. Seejuures avaldub terviku osa huviäratav, puhttopoloogiline omadus kunstilises jutustamises tal on samad piirid kui tervikul. Antud põhimõte laieneb ka proosale: peatükkidel on algus ja lõpp ning selles suhtes on nad homomorfsed tervikuga. Kuid see asjaolu toob endaga kaasa erinevuste struktuurse rolli suurenemise. Ja sellega seoses on kohane
Kuid siin on ka ilma teisese artikulatsioonita märke (ikoonilised, "kuningas"), jokker ei moodusta seeme. Ennustamise puhul muutub jällegi jaotuste hierarhia. Sõjaväelised auastmed, kus teisene jaotus on liikuv. Nt vanemseersanti eristab seersandist märk, mis on moodustatud kahest figuurist -- kahest kolmnurgast ilma aluseta. Aga seersanti eristab kapralist mitte kolmnurkade arv ja vorm, vaid värv. Kinematograafiline kood kui unikaalne 3-osalise artikulatsiooni näide Kaader, kus õpetaja pöördub klassis õpilaste poole. Süntagma osad: Sünkroonselt antud seemid (pikakasvuline blondiin heledas ülikonnas), mis kombineeruvad omavahel. Need seemid võib jagada väiksemateks ikoonilisteks märkideks ("nina", "silm", "ruudukujuline pind". Need märgid võib omakorda jagada vastuvõtu koodi alusel visuaalseteks figuurideks: "nurgad", "valgus-vari", "kõverad", "figuur-foon".
................................................................................................................ 100 2.4 JÄÄVUSE SEADUSED ................................................................................................................................................ 101 2.5 AJATU UNIVERSUM ................................................................................................................................................ 104 2.6 UNIVERSUMI KINEMATOGRAAFILINE EFEKT .................................................................................................................. 105 2.7 UNIVERSUMI FÜÜSIKALINE OLEMUS ........................................................................................................................... 106 2.8 AJAPARADOKSID .................................................................................................................................................... 107
................................................................................................................... 103 2.4 JÄÄVUSE SEADUSED ................................................................................................................................................ 104 2.5 AJATU UNIVERSUM ................................................................................................................................................ 107 2.6 UNIVERSUMI KINEMATOGRAAFILINE EFEKT .................................................................................................................. 109 2.7 UNIVERSUMI FÜÜSIKALINE OLEMUS ........................................................................................................................... 109 2.8 AJAPARADOKSID .................................................................................................................................................... 110
................................................................................................................ 106 2.4 JÄÄVUSE SEADUSED ................................................................................................................................................ 107 2.5 AJATU UNIVERSUM ................................................................................................................................................ 110 2.6 UNIVERSUMI KINEMATOGRAAFILINE EFEKT .................................................................................................................. 111 2.7 UNIVERSUMI FÜÜSIKALINE OLEMUS ........................................................................................................................... 112 3 2.8 AJAPARADOKSID .............................................................................
annaabi.ee 
