aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. Detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Oli 1919 lõpus kindralstaabi kindralmajori auastmes Ülemjuhataja staabi ülem. Osales Tartu rahu läbirääkimisdelegatsioonis. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Soots Erus 1920. aastal läks erru. Aastail 1921-1923 ja 1924-1927 Eesti sõjaminister. Põllutöökoja esimees 19321936, Ühistegevuskoja nõukogu esimees, Rahvuskogu Teise Koja ja Riiginõukogu liige, Tallinna linnapea 19341938 ja ülemlinnapea 19381939, Viljandi põllumeeste konvendi liige. 1940. aastal valiti ta Helme valla aukodanikuks.
Otsus oli vabatahtlik, kas sa tahtsid koju minna või mitte. Soomlased ei andnud kaasa relvi. 13. augustil tuli anda otsas, kas jääda Soome või pöörduda Eestisse. Soome jäi 168 meest, Eestisse aga läks 1628, kellest 130 polnud kohal. 19. augustil kell 10.40 saabus JR 200 Paldiski sadamasse, kuna mehed ei näinud vastuvõtjaid marssisid nad läbi paldiski linna. Lõuna paiku saabus kohale kapten Erich Palk koos Eesti SS-i ja Politseijuhi SS-brigaadiülema ja politsei kindralmajori Hinrich Mölleri adjutandiga, kes pidid Soomest tulnud meeste eest hoolt kandma. Peagi saabusid ahvuskomitee esindajad, kes olid väga pettunud, et mehed olid tulnud Soomest ilma relvadeta ning rindele nad ei jõudnud. Eestlased oleksid pidanud võitlema ühel poolel kas sakslaste või venelastega, sest siis oleks vaja sõdida ainult ühel rindel. Samas, kui Saksamaa oleks sõja võitnud ja me oleks võidelnud saksa poolel, siis ei oleks olnud kindel eesti iseseisvus samuti. Eesti
(1964-1982) NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai L. Breznev, kes püsis oma ametipostil 18 aastat. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- LEONID ILJITS BREZNEV (1906-1982). Rahvuselt venelane, sündinud samuti Ukrainas. Lõpetas metallurgiainstituudi ja siirdus peagi parteitööle. Sõja ajal oli poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale. Breznev oli väliselt pehme iseloomu ja kaaslasi arvestava käitumisega, kes oma võimuambitsioone kunagi avalikult ei rõhutanud. Ta toimis alati ettevaatlikult.
sinna, kus väejuht neid vajas. Kuna soomusrongid olid varustatud suurtükkidega ja suures koguses kuulipildujatega, siis oli nende löögid vaenlase vastu tõhusad. Rongidele olid abiks selleks eraldi moodustatud jalaväepataljonid nagu Scoutspataljon, Kuperjanovi partisanide pataljon ja Kalevlaste Maleva Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Esimene Soomusrong sõitis 30. Novembril 1918 Rakveresse, kus sõideti Viru rinde juhataja kindralmajori jutule. Esimeseks ülesndeks andis kindral Tõnisson lüüa punased välja 15 Auvere jaamast, mis asub 15 km kaugusel Tallinast Narva poole. Auvere vabastamist alustati 2. detsembri öösel. Järgnenud päevad toimusid lahingud vaenlastega, mille tulemusel nähti , et tolleaegne liivsoomus ei kaitse piisavalt hästi. Auvere jäi punastele ning lahingutegevus jätkus esialgu Vaivara ümbruses. 3. detsembril lahutati soomusrong kaheks.
Konstantin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Raamot- oli Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige. Johan Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Aleksander Tõnisson- oli Eesti sõjaväelane kindralmajori auastmes, 19341939 Tartu linnapea ja 19391940 Tallinna ülemlinnapea. Viktor Kingissepp- oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Jaan Anvelt- oli jurist, bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees). Juhan Kukk- oli Eesti riigivanem 21. novembrist 1922 - 2. augustini 1923 Hugo Kuusner- advokaat, kes luges 23.02.1918 Endla teatris manifesti ette
Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina. 1935. aastal lõpetas ta Dneprodzerzinski Metallurgiainstituudi. ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporozje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär. 3 Aastatel 19501952 Moldaavia KP KK esimene sekretär. NLKP XIX kongressil 1952 valiti ta Jossif Stalini ettepanekul NLKP Keskkomitee sekretäriks ja NLKP Keskkomitee Presiidiumi liikmeks. Pärast Stalini surma eemaldati ta 1953 nendelt ametikohtadelt. Aastatel 1953--1954 oli ta Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Peapoliitvalitsuse ülema asetäitja
protesteerides tolleaegse kaitseministri Aleksander Tõnissoni ohvitseride väljaöppe- ja kasvatusmeetodite vastu. 1933. aasta 1. maist määrati ta Kõrgema Sõjakooli alaliseks lektorik, sama aasta 1. septembrist ka 1. diviisi ülema kohusetäitjaks. 6. septembrist 1934 määrat H. Brede 3. diviisi ja ühtlasi ka Tallinna garnisoni ülemaks; neisse ameteisse jäi ta kuni Eesti Vabariigi esimese katkemiseni. 24. veebruaril 1935 anti Herbert Bredele kindralmajori auaste. Oma otseste tööülesannete kõrval pidas ta edaspidigi loenguid Kõrgemas Sõjakoolis lugedes suurtükiväe taktikat ja strateegiat. H. Bredel on suuri teeneid ka Eesti suurtükiväe praktilisel organiseerimisel. H. Brede oli üks intelligentsemaid Eesti ohvitsere, ta avaldas trükis hulga kirjutisi sõjaajaloost ning strateegiast. H. Brede oli ka tegev Ohvitseride Keskkogu juhatuses ning oli 1938. aastast Sõjavägede Nõukogu liige. Oma rahuaegse tegevuse eest oli H
aprill ühiskondlikele organisatsioonidele ja isikutele üleskutse alustada ühisaktsiooni soomeugrilaste, nende keele ja kordumatu kultuuri päästmiseks. Petseri jaam ei võtnud enam vastu Tartu ja Valga poolt tulevaid lähironge. Süvenes 26. aprill lõhe Setumaa eri piirkondade vahel. Riigikogu kinnitas Eesti kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander 4. mai Einselni. 17. juunil andis president talle kindralmajori aukraadi. 12. mai Tartu ülikooli teadusraamatukogus võeti arvele 5 000 000. raamat. Eesti võeti 29. riigina vastu Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 14. mail heisati 13. mai Strasbourgis Euroopa Nõukogu peahoone ees lipuvardasse Eesti lipp. Tartu raekojas toimus Rait Maruste eesistumisel Eesti Riigikohtu üldkogu esimene 27. mai istung. 28.–30. mai Tallinnas toimus laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg '93”. 19.–20
annaabi.ee 
