19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845.aastal, kolmas 1864.aastal. 1860. Aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu, kuna selline eristaatus ei olnud vastuvõetav Vene avalikule arvamusele nin paljudele valitsusringkondade tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. Venemaa keskvalitsus kasutas äärealade valitsemisel mitmesuguseid eri vorme. Balti kubermangud olid alates 1801.aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht. Talle allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad. Kindralkuberneriks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri
g. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst.(kirjutas Kalevipoja) h. Johann Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. i. Janis Cimze- oli läti pedagoog ja muusikamees. j. Philipp Karell- Ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. 3. Daatumid a. 1801 Balti kubermangud liideti ühtseks kindralkubermanguks b. Talurahvaseadused (sisu) i. 1802-talude pärandamise õigus(Eestimaa) ii. 1804-keelati talupeogade müük,kinkimine(Liivimaa). iii. 1816, 1817, 1819-pärisorjuse kaotamine(Est,Liivim.,Kuram.) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d. 1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine
Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud ning kardeti rootslaste kättemaksu. Venelased tahtsid baltisakslastega hästi läbi saada. Balti kubermangud olid liidetud üheks kindralkubermanguks. Kindralkuberner- kõrgema võimu esindaja valitsuses, teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, enamasti kõrgemad sõjaväelased Kantselei- kindralkuberneri tugi, mille kaudu suheldi kohalike organisatsioonidega Frederico Paulucci oli keisri kindraladjutant. Ta püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada, Pauluccile polnud ka täiel määral vastuvõetav Balti erikord ja rüütelkondade privileegid.
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused
seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii
Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra. 1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Balti kubermangud olid 1801. liidetud üheks kindralkubermanguks (1808-1819 Eestimaa kubermang eraldi), kõrgem võim kindralkuberneril: · võimupiirid ulatuslikud · kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht · teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · valitsemisel teoks oli kantselei, mille kaudu suheldi kohalike seisuslike organisatsioonide ja keskvalitsuse institutsioonidega · allusid politseiasutused ja sõjaväeosad · olid enamasti kõrgemad sõjaväelased
Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Vene armees teenivate baltisaksa ohvitseride kõige silmapaistvam esindaja oli Michael Andreas Barclay de Tolly. Balti provintsiaalseadustik – esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 1881 – Aleksander II valitsemisaja lõpp 1801.a – Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks 1808-1819 – Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses 1812 – 1829 Filippo Paulucci Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused 1801 – Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson 1809 – blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku 1812 – Napoleoni väed tungisid Kuramaale. 21. Talurahva omavalitsus 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused
eesõiguste kogu ning kinnistas veelgi Balti erikorda. 1860. Aastatel vallandusid mitmed rünnakud Balti erikorra vastu, soovides Baltikumi tihedamat liitmist Venemaaga. Esmalt keskvalitsus mingeid muudatusi vastu ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud muutusi vaigistada. Kuni Aleksander 2.valitsusaja lõpuni jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. 19.saj olid Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. (Filippo Paulucci) Teostas järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei ja sõjaväe instituutide järgi. Tema valitsemisel toeks oli kantselei, läbi mille suheldi linnade väiksemate võimuasutustega(rüütelkonnad,linnade omavalitsused) ja ka keskvalitsuse institutsioonidega (senat, ministeeriumid jms) Kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner.Kõige olulisemad asutused kubermangus olid
riigistati(Liivimaal 80%, Eestimaal 50%, Saaremaal 30%). Tagasi saadi need renti makstes. Mõisnike hulgas tekitas see pahameelt. Patkul sai aadlipositsiooni juhiks, kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma. Ta aga põgenes välismaale. Vene aeg(1710/1721-1917) Halduskorraldus jäi samaks(Eesimaa (eelnevad + Paldiski mk) ja Liivimaa (eelnevad + Viljandi ja Võrumaa), kubermang). Valitsemine(keskvõim): 1783/1801 ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud üheks kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri