Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu
hirmuäratavat hinnakonkurentsi. Paljud ettevõtted on sunnitud radikaalselt ümbermõtlema oma ärimudelid, valides suundadeks muuta maailma tervisehoiuteenuseid. Siiski on üks positiivne tagajärg praeguses segadust tekitavas majanuduslikus olukorras- paljud ettevõtted ja tööstusharud peavad koosolekuid , kaasaarvatud eelnimetatud. Ülemaailmstete kohtumiste asepresident, Carlos Cos väidab, et liiga vara on väita selle üle, mis juhtub (finants- ja kindlustusteenuste) koosolekute ja stiimulitega, kuid tema arvates tuleks keskenduda lühemas perspektiivis koosolekutele, mis ühendavad kultuure. (Finants- ja kindlustusteenuste koosolekud 2008 a.) 6 KOKKUVÕTE Ülemaailmne majanduskriis on mitmetes suurtes maailmariikides kasvatanud hirmu koosolekumajanduse kokkuvarisemise ees. Finantskriisi mõjud määratlevad koosoleku- ja
Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud lühiajalised nõuded Nõuded omanike, teiste grupi ettevõtete ja seotud osapoolte vastu Ettemaksed teenuste eest Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Kokku Nõuded ja ettemakse kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varud Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid
KINDLUSTUS Kindlustus - süsteem, mis võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda, süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitud alusel. Kindlustusteenuste pakkujad kindlustusseltsid, nende filiaalid, kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid
haiguste osakaal ja suurenevad kulutused raviks. Seega tekib küsimus, kas peaks suurendama erasektorite osakaalu raviastustes? Leian, et erakindlustusturu osakaalu suurendamine oleks kindlasti positiivseks ilminguks. Haigekassa süsteem, mis tugineb põhiliselt ühiskondlikul solidaarsusel, ei suuda tagada jätkusuutlikku rahastamist tööealise elanikkonna vähenemisel ning ravi jätkuval kallinemisel. Suunates inimeste rahalisi vahendeid tervise tagamisele läbi isikustatud kindlustusteenuste väheneksid kindlasti üldised tervishoiukulutused. Siiski ei tähenda mu eelnev väide, et riikliku finantseerimise osakaal peaks sellevõrra vähenema. Ning võimaluse korral võiks tervisehoiu sektori kindlasti suunata lisarahasid. Isikustatud kindlustusteenus loob paratamatult ebavõrdsuse madalama sissetulekuga elanike hulgas. Seega on oluline jätkata ka avaliku sektorit ehk riikliku tervisekindlustuse toetust.
elanikkonna arvu vähenemine, samuti ilmnes eelnevast analüüsist et ka praeguse rahastamise korral on iga patsiendi kohta Eestis kulutatavad rahasummad oluliselt väiksemad Euroopa keskmistest, tuleks igal juhul suurendada kindlustusorganisatsioonide osa tervishoiu rahastamises. Patsiendi omaosalus võib säiluda ka otsemaksena teatavate teenuste eest raviasutusele, kuid mõistlikum lahendus oleks suunata inimeste rahalisi vahendeid tervise tagamisele läbi isikustatatud kindlustusteenuste. Haigekassa süsteem, mis tugineb suuresti ühiskondlikul solidaarsusel, ei suuda tagada jätkusuutlikku rahastamist tööealise elanikkonna vähenemisel ning ravi jätkuval kallinemisel. Samuti ei võimalda elanikkonna suhteliselt tagasihoidlikud sissetulekud jätta ravikulusid inimeste endi kanda. Hambaravi juures on spetsialistid juba täheldanud inimeste hammaste üldise seisundi halvenemist, kuivõrd õigeaegne ravi jääb rahapuudusel sageli saamata.
Riigi sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kuii terviku heaolu (Kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra) Avaliku sektori funktsioonid: • Majanduse õiguslik reguleerimine- turukonkurentsi kaitse ja soodustamine • Majanduskasvu ja-stabiilsuse tagamine • Avalike hüviste pakkumine- ressursside jaotuse reguleerimine • Tulude ümberjaotumine • Välismõjude korvamine • Kindlustusteenuste pakkumine Avaliku sektori kulud: • Tarbimiskulutused (G) • Investeeringud (I) • Turusiirded (TR) • Võlaintressid (rD) Avaliku sektori tulud: • Maksutulud (Ti, Td) • Riigiettevõtete kasumid • Riigivara võõrandamine • Laenud Eelarvedefitsiit = kulud – tulud Riigieelarve- valitsuse kulude ja tulude finantsplaan • Valitsusprogrammi rahaline väljendus • Planeeritud tulud ja kulud • Määrab avalike hüviste pakkumise
Kohustusliku kindlustuse puhul on isik seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb ja on reguleeritud liikluskindlustuse seadusega. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile. Sundkindlustuseks on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis. LIIKLUSKINDLUSTUS on kohustuslik vastutuskindlustus. See tähendab, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida ta võib põhjustada teistele liiklejatele nii sõidukitele kui inimestele kui ka hoonetele ning ehitistele
Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks; 2) müüja - füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb või pakub kaupa või teenust tarbijale;
ja äriühingud) · Kohalikud omavalitsused (haigekassa ja töötukassa) · Muud institutsioonid Avaliku sektori funktsioonid · Majanduse õiguslik reguleerimine Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine · Majanduskasvu ja stabiilsuse tagamine · Avalike hüviste pakkumine Ressursside jaotuse reguleerimine · Tulude ümberjaotamine · Välismõjude korvamine (ka positiivsed välismõjud, nt koduaia konkurss) · Kindlustusteenuste pakkumine (nt pensionikindlustus, arstiabi) · Riigi reguleeriva osa suurenemine · Kõiki funktsioone üheaegselt täita ei saa prioriteetide määratlemine · Majanduslike otsuste tegemine nihkub üha enam poliitikasse · Poliitilised otsused ja huvigruppide majanduslikud erahuvid ühiskondliku valiku teooria · Eesti: riik on oma osaluse viinud miinimumini probleemid EL rahade kasutamisega Riigi sekkumine ja majandusareng
ajavahemikus 1975-1995 on kahanenud 45%. USA tegelikud majanduskulud on hakanud tulusid ületama. 19 GPI arvutamine algab sarnaselt RKP arvutamisega tarbimisest lähtudes, järgnev on erinev. Lisatakse teatud näitajad(kodu- ning ühiskondlik töö) ja lahutatakse kuritegevuse, reostuse, abielulahutuste, õnnetusjuhtumite, avariide, loodusvarade kasutamise, kindlustusteenuste, kaitsekulutustega jne. seotud kulutused. Võetakse arvesse vaba aja suurenemine ning vähenemine. SKP kasvuga kaasneb looduskeskkonna allakäik ja kõrged majandusnäitajad ei kajasta alati inimkonna tegelikku heaolu. 5.Varimajandus Majandusnäitajatest on välja jäetud varimajandus ehk must majandus(narkootikumid, prostitutsioon, maksude mittemaksmine). See moodustab maailmamajandusest 6-20%. Eesti Statistikaameti aastaraamatus on öeldud, et makromajanduse puhul arvestatakse ka
annaabi.ee 
