kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuse
sõlmimise eelduseks on kindlustushuvi. Vabatahtlikeks kindlustusteks on näiteks kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustusliku kindlustuse puhul on isik seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb ja on reguleeritud liikluskindlustuse seadusega. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile. Sundkindlustuseks on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis. LIIKLUSKINDLUSTUS on kohustuslik vastutuskindlustus. See tähendab, et kindlustusvõtja ei
vastutus, vananemine, surm, õnnetus, haigus Kindlustusasutus- riik Kindlustusselts maksab hüvitist. Kindlustusvõtja- eraisik, jur.isik OHT- tunnetatud vajadus, pealesunnitud paratamatus 4 Kindlustusmakset ehk kindlustuspreemiat maksab kindlustusvõtja Kindlustusvormid 1) sundkindlustus- kindlustuse kohustus on sätestatud seadustega, kindlustusandja kohustused võtab endale riik. · Ravikindlustus läbi haigekassa süsteemi · Sots.kindlustus läbi riikliku pensioni, I sammas
(Kann) 2 Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas). Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega satestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 satestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu maarusega riigi või kohaliku
väärismetallid, vääriskivid. Investeerimisfondid Pensionifond 15. Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustuse eesmärk onvältida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus pakub rahalist kaitset või on abiks kindlustatud objekti õnnetuseelse olukorra taastamisel Sundkindlustus- seadus sätestab inimese kohustuse tasuda kindlustusmakset, hüvitamise kohustus on aga riigil või muul asutusel(nt haigekassa) Sundkindlustus on sotsaiilkindlustus ja töötuskindlustus, vanemakindlustus, riiklik pension, toitjakaotuspension ning invaliidsuspension. Kohustulsik kindlustus- sõlmimist reguleerib samuti seadus, näiteks liikulskindlustus. Vabatahtlik kindlustusleping- sõlmimise eeldus on inimese enda soov ja huvi. Vabatahtlik kindlustus on nt kodukindlustus, kaskokindlustus, reisikindlustus.
kindlustusandja täitmise kohustust. Kindlustusandja ei hüvita kahju kindlustuslepingus märgitud omavastutuse ulatuses. Antud projektis on valitud kindlustusfirma miinimum omavastuse summa, mis on lepingu sõlmimisel võimalik. Omavastutuse määr on teine rahaline faktor, mis klienti huvitab, kuna see määrab ära ulatuse, mida kindlustusfirma kahjujuhtumi korral ei hüvita. Tingimus: klient soovib, et omavastuse määr ei ületaks kahekordset aastast kindlustusmakset. 3.2.4 Koduse vara kindlustuse määr Koduse vara kindlustusobjektiks on vallasasjad, näiteks mööbel, rõivad, kodumasinad, elektroonika jms. Tingimus: kuna kliendil on korteris hulgaliselt väärisesemeid, peaks koduse vara kindlustuse määr jääma 25 000 - 30 000 € piiresse. 3.2.5 Kindlustusmakse Kindlustusmakse on kindlustusfirma poolt välja arvutatud kindlustusmakse ühe aasta kodukindlustuse eest. Kindlustusmakse on oluline kriteerium, kuna see on summa, mis tuleb
14. Kindlustuslepingust taganemine Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel teavitanud kindlustusandjat kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest või on esitanud teadlikult valeandmeid. Kindlustusandjal on lepingust taganemise õigus ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama teatamiskohustuse rikkumisest. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul arvates kokkulepitud tähtpäevast ja kui kindlustusandja ei ole andnud kindlustusvõtjale selle aja jooksul makse tasumise uut tähtaega, siis eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud. Kindlustuslepingust taganemisel tagastab kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustusmakse, millest on maha arvatud kindlustusandja asjaajamiskulud (15% aastasest kindlustusmaksest). (ERGO)
ee'le, et praegu pole kindlustusandjatel valmis toodet veel pakkuda. Niinemaa arvas, et pigem võiks oma tervisega seotud riskid kindlustada töövõtja, kuid võimalik oleks pakkuda kindlustust ka tööandjale. «Hästi loogiline on see, et inimene oma terviseriskid ise ära kindlustaks. See tagaks terve motivatsiooni talle endale, et oma tervise eest hoolitseda,» rääkis Niinemaa. Kuid kas siin ei saa tekkida olukorda, kus kindlustusmakset regulaarselt tasuv inimene tunneb, et tal ongi õigus haiguslehele jääda, kuna ta on selle eest juba kindlustusfirmale maksnud? «Tavaliselt kindlustustooted töötavad ikka koos omavastutusega,» Kui suur see omavastutus peaks olema ja mille järgi seda määrama peaks, ei osanud Niinemaa veel öelda, kuid süsteemi ärakasutamise moment tekib tema sõnul kõige enam sotsialismi tingimustes, kui kõige eest tasub riik. Tööandja kindlustamine on mõistlik, kui riik tuleb vastu
annaabi.ee 
