-sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sellest kindlustusandjat (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sõiduki võõrandamisest liiklusregistri volitatud töötlejat (+) 15. Kui kindlustusvõtja võõrandab sõiduki, mille suhtes on sõlmitud liikluskindlustustuse leping, astub sõiduki omandaja liikluskindlustuse lepingus kindlustusvõtja kohale: -jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-) -sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui:
-sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sellest kindlustusandjat (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sõiduki võõrandamisest liiklusregistri volitatud töötlejat (+) 15. Kui kindlustusvõtja võõrandab sõiduki, mille suhtes on sõlmitud liikluskindlustustuse leping, astub sõiduki omandaja liikluskindlustuse lepingus kindlustusvõtja kohale: -jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-) -sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui:
-hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusrisk on kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse. Mida suurem on risk seda kallimad on poliisid (optsioon saada kindlustusjuhtumi korral hüvitust) Kindlustusselts emiteerib kindlustuspoliise, millega ta võtab kohustuse korvata kindlustusevõtjale kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju. Kindlustuslepingus võib ette näha ka mitterahalise hüvitise. Hüvist makstakse alati kindlustussumma piires. Varakindlustuses jäetakse tavaliselt ka oma kindlustusvõtja omavastustus. Vormilt jagunevad kindlustused vabatahtlikuks ja sundkindlustuseks (kohustuslik liikluskindlustus). Kindlustuse liigitus: Kahju ehk varakindlustus: eesmärgiks on kindlustusjuhtumiga seostud kahjude hüvitamine ja juhtumi eelse olukorra taastamine. 1. Varakindlustus- (nt
saadud asja või varalise õiguse turuhind (va seaduse alusel antud mitterahalised toetused). Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustamise eest. Kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitist käsitletakse ettevõtlustuluna, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetusmaksumuse või samalt varalt kuni 31.12.1999 aastal arvestatud põhivara amortisatsiooni on füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustulust maha arvanud. Ettevõtluse tuluks ei loeta: füüsiline isik võib saada tulu mitmelt poolt, kuid kõiki saadud tulusid ei loeta alati tema kui FIE ettevõtlustuludeks. Siin kohal on vaja vaadata, mille eest füüsiline isik tulu saab;
Kindlustusagentideks võivad olla juriidilised või füüsilised isikud, kindlustusandja töötajad, ja sõltumatud agentid. 18. Edasi- ja kaaskindlustus Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edasikindlustuslepinguid on kahesuguseid: 5 1. Proportsionaalne (edasikindlustamisele kuulub kindel osa igast lepingus märgitud riskist, edasikindlustamisele kuulub risk kokkulepitud omavastutusega) 2. Ebaproportsionaalne (aluseks on mitte riski all olevate väärtuste proportsioon, vaid kahjude hüvitamine, ülekandev kindlustusselts maksab ühest juhtumist tekkinud
kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa. 23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed?
aasta 1. augustit. (TuMS § 20 lg 3) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (TuMS § 28), maksustatakse väljamaksed TuMS § 21 alusel. (TuMS § 20 lg 31) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne TuMS jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (TuMS § 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa. (TuMS § 20 lg 4) TuMS § 20 lg-tes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -
maksimaalne võimalik kahju ja kindlustuspreemia 25. Edasikindlustamine kui juhtimishierarhia: kohustuste ja vastutuse siirdamise põhimõtted Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edasikindlustuse korral on enamasti tegemist äärmiselt pikaajalise vastastikuse ärisuhtega, mis põhineb n.ö. "win-win" printsiibil. Sellist käitumist soosib eelkõige kindlustusäri spetsiifika- kindlustusselts saab juhtida suhteliselt hästi oma varasid ja kulusid, kuid kahjususe juhtimise võimalused on piiratud. Seega võib kahjudega seonduv hajuvus kõige mustema stsenaariumi korral avaldada fataalset mõju kindlustusfirma bilansile kui
annaabi.ee 
