horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Laed- palkidega reljeefsed või kassettlaed. 7. Nimeta 1 kuulsamaid renessansiajastu arhitekte ja tema kavandatud ehitis. Filippo Brunelleschi, kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. 8. Seleta kuldlõike reeglit. Väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem osa suhtub tervikusse. 9. Mis asi oli palazzo? Nimeta 1 kuulsamaid. Levinum ja vanem lossitüüp vararenessansi arhitektuuris, kindlusetaoline. Pidid ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Hakkas domineerima horisontaalne joon. Palatsode juures kasutati erinevate korruste juures erinevalt töödeldud kive (mida kõrgemal seda peenemad ja puhtamad). Üks kuulsamaid palatsosid on Palazzo Medici. 10. Nimeta 3 vararenessansi kuulsamat skulptorit.
NT. "Aadama ja Eeva väljaajamine". Aluseks on uut tüüpi suhted ja ellusuhtumine. Eneseteadvus. Humanism, isiksuse vaba areng. 19.MAALITEHNIKAD ITAALIAS 15.SAJ: Fresko-tempera märjale krohvitud pinnale. Tasapinnaline, hakatakse kasutama valgust ja varju, esimesed maastiku elemendid. Õlivärvid. MADALMAADES-peenmaaltehnika. Peale kirikute ehitati Itaalias Palazzosid-rikastunud patriitsideperekondade paleed. Vertikaalsus asendus horisontaalsusega, kindlusetaoline, rõhutati üksikosade funktsioone. 20.KÕRGRENESSANSI EESMÄRK: 16.saj. Suurejoonelise, tervikliku, harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks sai kompositsiooni täius kõigi üksikasjade asetuse sisemise põhjendatusega. Kolmnurkne kompositsioon. Harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Idealiseerimine. 21.ITAALIA KIRIK: Rooma Peetri Kirik-Bramante, jätkas Michelangelo. Kuppel. Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul. 22
Nüüdisaegne arheoloogia on mõnele neist küsimustest vastuse leidnud, kuid veel tänapäevalgi peidab Suur-Zimbabwe endas lahendamata mõistatusi. Suur-Zimbabwe varemed paiknevad 730-hektarilisel maa-alal ja jagunevad kolmeks selgesti eristatavaks osaks mäekünkal asuvaks nn. akropoliks, suureks ringmüüriks ja tarandikeks ehk nn. oruvaremeteks. Kõik need on ehitatud graniidist, mida saadi lähedal asuvast kivimurrust. Mitmest kivitarandikust koosnev kindlusetaoline akropol kõrgub võimsana oru kohal künka tipus. Kõige muljetavaldavam on ovaalne 245 meetri pikkune suur ringmüür. Ülaservas siksakmustriga kaunistatud müür oli 9,7 meetrit kõrge ja kohati kuni 5 meetrit paks. Orukompleks koosneb hulgast madalamate müüridega väiksematest tarandikest. Suur-Zimbabwe uurijaid on alati hämmastanud see, kui tihedalt on graniitplokid müürideks laotud, ilma et oleks kasutatud mörti. Linna õitsenguajal võis seal elada kuni 20 000 inimest
hädavajalik säilitada keha, sellele tuli tagada kindel kaitse iga kahjustava mõju eest. Ainult sel juhul, kui keha säilitati täielikult, võis pärast surma vabalt ringihõljuv hing igal ajal leida keha, mille juurde ta kuulus. 2 Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Hiljem ehitati püramiidid siledaks lihvitud kaldkülgedega, nii et vaarao sai neid mööda taevani tõusta. Need ettekujutused ongi aluseks kahele tavale: surnukehade mumifitseerimine ja kindlusetaoline hauaehitus. Tuhanded elavad toodi ohvriks, et tagada ühele surnule igavest rahu ja surematust. 2 Helmut Piirimäe; ,,Inimene, ühiskond, kultuur I" XI klassi ajalooõpik; Tallinn ,,Koolibri" 1998 6 2. Astmikpüramiidid Esimesed püramiidid ehitati astmelistena ning nimetatigi astmikpüramiidideks. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni.
horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk. Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu taotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Huvitab ühtse ruumimõju probleem. PALAZZO PITTI- linnaloss, mida ei kaitse tarad. Meenutab kindlust; rasked, rustikaalsed kivid, 2.korrus poolrustika, 3.korrus madalkivi. Lähtub uuest mentaliteedist. Ühe rikka perekonna elamu. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris. Range, kindlusetaoline, pidid kaitset pakkuma. Kodanluse elupaik. 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised 4-nurkse siseõuega. Katus madal. Laotud tellistest, kaetud suurte, jämedate, tahutud kiviplokkidega. Aknad ja uksed on kas 4-nurksed või ümarkaarsed. Rõhutati üksikosade funktsioone. Silmadele muutub hoone korrus-korruselt kergemaks, õhulisemaks. Dekoratiivsete vormide rohkus. Otsiti kuldlõiget, rõhutati horisontaaljooni. Rustika- ehituskivitüüp Rustikaalne- tahumata, raske.
piid olid jämedad, aknad meenutas hiigellooma skeletti, väikesed ja kitsad, löövid Ehitustehniline raskus sellepärast said nad II MS-s hämarad. kannatada. Roidvõlv Ristvõlv Basiilika oli raskepärane Katedraali kesklööv oli laiem, kindlusetaoline, sünge. Üldmulje õhulisem ja vabam ruum, kõrgustesse pürgiv, palju aknaid. Arvukad erineva kõrgusega Palju kaunistusi välisfassaadil tornid. Itaalias kellatornid Välisilme Roosaken eraldi.
massiivsed, piid olid konstruktsioon meenutas jämedad, aknad väikesed ja Ehitustehniline raskus hiigellooma skeletti, kitsad, löövid hämarad. sellepärast said nad II MS-s kannatada. Ristvõlv Roidvõlv Basiilika oli raskepärane Katedraali kesklööv oli kindlusetaoline, sünge. Üldmulje laiem, õhulisem ja vabam ruum, kõrgustesse pürgiv, palju aknaid. Arvukad erineva kõrgusega Palju kaunistusi tornid. Itaalias kellatornid Välisilme välisfassaadil eraldi. Roosaken
ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Arhitektuurist tasub nimetada Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi, kes võitsid võistluse Tallinna saksa teatri (praegune Eesti Draamateater) ehitamiseks. See sopiline rohmakas paeplokkidest ehitis esindab Peterburis levinud, soome rahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugendstiili, nn severnõi moderni. Soome mõjudega on ka Riia sakslase Otto Wildau projekteeritud kindlusetaoline juugendlik mõisaloss Taageperas Valgamaal. Kõige romantilisem ja omapärasem on aga Lutheri mööblivabriku klubi, mis kavandati Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse ühisloominguna. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3