Hormoon interakteerub märklaudraku plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga Hormooni seostumine indutseerib retseptoris konformatsioonilise muutuse mille tagajärjel aktiveeritakse sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm Sekundaarsed signaalmolekulid on näiteks: adenosiin 3`,5`-monofosfaat ehk tsükliline AMP ehk cAMP 1,2-diatsüülglütserool inositool-1,4,5-trisfosfaat Sekundaarne signaalmolekul aktiveerib proteiin kinaase Proteiin kinaasid fosforüleerivad märklaudensüümi Metaboolne vastus Signaaliülekande süsteem on modulaarne Retseptor Vahendaja (transducer) Efektor Glükogenolüüsi stimulatsioon maksarakkudes hormoon glükagooni poolt Retseptor transmembraanne valk Vahendaja G-valk Efektor adenülaadi tsüklaas Modulaarne ülesehitus võimaldab sama põhimõtte alusel kontrollida erinevaid metaboolseid protsesse: Erinevates rakkudes erinevad retseptorid
Toimemehhanism NO on signaalmolekul silelihaste lõõgastumiseks. NO seostub otseselt rakusisese ensüümi guanolüültsüklaasiga ja aktiveerib selle, mis katalüüsib omakorda cGMP tekke GTPst. cGMP toimib vasodilaatorina – veresoonte laiendajana. See ei tohi kaua kesta ning lagundatakse GMP molekuliks. cGMP tagatakse veresooni ümbritsevate silelihasrakkude kontraktsiooni. 9. Milline toime on kasvufaktoritel? Seostub retseptoriga (rakumembraanil), toimub signaali ülekanne (hunnik kinaase kordamööda), mingi kinaas aktiveerib lõpuks transkriptsioonifaktori tuumas. Edasi sünteesitakse mingi geeni mRNA jne. Need on rakkude kasvu, proliferatsiooni ja diferentseerumist mõjutavad ained. Enamasti on need valgud või hormoonid. Mõjutavad väga erinevaid bioloogilisi protsesse ja rakkude aktiivsusi. Need on signaalmolekulid rakkude vahel, kus üks rakk neid toodab ja väljutab, teine rakk – märkrakk - neid seostab oma retseptoritega ja aktiveerub. Näited: FGF -
immuunsüsteemile kasutuks. T- rakud sisenevad lümfisõlmedesse spetsiaalsete endoteelirakkude (HEV) kaudu ja moodustavad seal APC-dega kontakte. Edasine TCR ja MHC interaktsioon viib TCR kompleksiga seotud CD3 rakusiseste domeenide (ITAM) fosforüülimisele. CD3 on vajalik TCR membraani ekspressiooniks ja signaaliülekandeks (peale TCR-ag-MHC seondumist). Lck poolt fosforüülitud türosiinid on võimelised enda külge siduma teisi kinaase, mis omakorda fosforüülivad lähedal olevaid signaaliülekannet vahendavaid valke. Aktiveerub biokeemiline kaskaad, mis võimaldab signaali liikumist membraani pinnal ja sealt edasi tsütosooli ning sealt omakorda rakutuuma (NFkB). TCR-i interaktsioon MHC-ga ei ole võimeline aktiveerima T- rakku, kui kahe retseptori omavaheline seondumisvõime on selleks liiga nõrk ja seondumine lühiajaline. Kui TCR ja MHC on moodustanud kontakti, siis
maisist). · Seni pole selgelt näidatud fütoöstrogeenide toimet inimesele. Kindlaimaks kahtlusaluseks on peetud sojaoa genisteiini. Väikelapsed võivad olla kontaktis isoflavoonidega intensiivsusega 4 mg/kg kehakaalu kohta sojal põhineva kunsttoiduga. Kas see on piisav pikaajaliste kahjulike vastuste avaldumiseks, vajab uurimist. Lisaks ülalkirjeldatule inhibeerib genisteiin kasvufaktoritega seotud proteiini türosinaasi kinaase ning teisi ensüüme, millel on ülesanded rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumise protsessides. · Teisest küljest võivad fütoöstrogeenid aga võibolla just tänu nende antiöstrogeensele toimele kaitsta inimese organismi südame-veresoonkonna haiguste, rinna-, eesnäärme ja käärsoole vähi ning postmenopausiaegse osteoporoosi eest. Fütoöstrogeenid ei ole mutageensed Amesi katses ega kantserogeensed suu kaudu manustamisel.
resortsüülhappe laktoonid (zearalenoon, zearalenool maisist). Seni pole selgelt näidatud fütoöstrogeenide toimet inimesele. Kindlaimaks kahtlusaluseks on peetud sojaoa genisteiini. Väikelapsed võivad olla kontaktis isoflavoonidega intensiivsusega 4 mg/kg kehakaalu kohta sojal põhineva kunsttoiduga. Kas see on piisav pikaajaliste kahjulike vastuste avaldumiseks, vajab uurimist. Lisaks ülalkirjeldatule inhibeerib genisteiin kasvufaktoritega seotud proteiini türosinaasi kinaase ning teisi ensüüme, millel on ülesanded rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumise protsessides. Teisest küljest võivad fütoöstrogeenid aga võibolla just tänu nende antiöstrogeensele toimele kaitsta inimese organismi südame-veresoonkonna haiguste, rinna-, eesnäärme ja käärsoole vähi ning postmenopausiaegse osteoporoosi eest. Fütoöstrogeenid ei ole mutageensed Amesi katses ega kantserogeensed suu kaudu manustamisel. Glükosinolaadid e
kogunevad diktüosoomid mis sisaldavad rakuseina moodustamiseks vajalikku materjali) 31. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust seostumisel väikeste regulaatorvalkudega mida nim tsükliinideks, mis määravad kinaaside substraatse spetsiifilisuse ja lokalisatsiooni rakus; teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüülumise/defosforüülumise vahendusel. CDK-sid fosforüülivaid kinaase tähistatakse lühendiga CAK (ingl Cycline dependent kinases Activating Kinase) spetsiifiliste inhibiitorvalkude (CKI) seostumisel CDK-tsükliin kompleksile. CKI-d hoiavad rakud G1 faasis takistades üleminekut S faasi. 32. Nimetage, milliseid taimede kasvuained osalevad rakutsükli regulatsioonis. *Auksiin indutseerib M ja G1 faasi tsükliine * Tsütokiniin aktiveerib Tyr fosfataasi *Jasmoonhape 34. Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi
Rakutsükkel jagatakse faasideks: 1) S faas DNA kahekordistumine, histoonide süntees 2) G2 faas vahemik S faasi ja mitoosi vahel 3) M faas mitoos 4) G1 faas vahemik M ja S faasi vahel 2.)Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Tsükliin- valk, mille kontsentratsioon rakutsükli vältel muutub perioodiliselt. Tsükliinid aktiveerivad kriitilisi proteiin-kinaase (tsükliinsõltuvaid proteiinkinaase) ning kontrollivad sellega üleminekut rakutsükli ühest etapist teise. . Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis on vajalikud rakkudes M-faasi käivitamiseks, ning G1-tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks. 3.)Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadusi, nimetage vähemalt kolm viisi nende aktiivsuse regulatsiooniks
(merisiilikutel) Imetajate sperm siseneb enamasti munarakku etapil, mil munaraku tuum on arestitud meioosi II metafaasi Spermi sisenemisel tekitatud Ca2+-ioonide tõus (tekib lainetena) aktiveerib munarakus mitmeid sündmusi, nagu meiootilise jagunemise lõpetamise (I lained) kortikaalgraanulite eksotsütoosi, emapoolsete mRNA-de translatsiooni ja pronukeluste formeerumist ning üleminekut mitoosifaasi (hilisemad lained) 2+ Kõrgenenud Ca tase aktiveerib mitmeid kinaase, mis viivad lõpuks tsükliin B ja valgu Securin (aitab hoida metafaasis kromosoome koos) degradeerimiseni, võimaldades meioosil jätkuda ja jaotada tütarkromatiidid sekundaarse polaarkeha ning moodustuva haploidse emas-pronukleuse vahel Spermi genoom läbib samal ajal protsessi, mille käigus protamiinid kiiresti eemaldatakse isaspronukleusest ja DNA mähitakse ümber nukleosoomide, mis sisaldavad histoone 19
inimese kromosoomidest ainult X kromosoomi. See näitas, et geen HPRT paikneb X kromosoomis. Somaatiliste rakkude hübridiseerimist saab kasutada peaaegu kõigi inimese geenide kaardistamisel. Oluline on vaid see, et hübriidses rakus konkreetne geen avalduks ning et ta oleks eristatav hiire vastavast geeniproduktist. Näiteks UMP kinaasi geen lokaliseeriti esimesse kromosoomi. Inimese ja hiire UMP kinaase on võimalik eristada geelelektroforeesiga. Valkude aminohappelises järjestuses on mõned erinevused ja see kajastub nende ensüümide erinevas liikuvuses geelelektroforeesil. Kui analüüsiti erinevaid 49 hübriidseid rakuliine, siis oli inimese UMP kinaas alati esindatud ainult nende hübriidide korral, mis sisaldasid esimest inimese kromosoomi.
inimese kromosoomidest ainult X kromosoomi. See näitas, et geen HPRT paikneb X kromosoomis. Somaatiliste rakkude hübridiseerimist saab kasutada peaaegu kõigi inimese geenide kaardistamisel. Oluline on vaid see, et hübriidses rakus konkreetne geen avalduks ning et ta oleks eristatav hiire vastavast geeniproduktist. Näiteks UMP kinaasi geen lokaliseeriti esimesse kromosoomi. Inimese ja hiire UMP kinaase on võimalik eristada geelelektroforeesiga. Valkude aminohappelises järjestuses on mõned erinevused ja see kajastub nende ensüümide erinevas liikuvuses geelelektroforeesil. Kui analüüsiti erinevaid hübriidseid rakuliine, siis oli inimese UMP kinaas alati esindatud ainult nende hübriidide korral, mis sisaldasid esimest inimese kromosoomi. Tänapäeval kasutatakse inimese geenide tuvastamiseks hübriidsetest rakkudest enamasti spetsiifilise DNA
aspartaadi jäägile. Reaktsioon võib olla ka vastupidine, regulaator fosforüleerib sensori histidiini jäägi HisKa domeenis või Hpt-domeenis. Siiani pole aru saadud, kuidas toimub täpne transfosforüleerimine sensorilt õigele regulaatorile, sest sensori ja regulaatori omavaheline seondumine on nõrk ning rakus on tavaliselt palju sarnaseid regulaatorvalke, mida sensor võiks fosforüleerida. Kuigi on kirjeldatud histidiini-kinaase, mis võivad fosforüleerida mitut regulaatorit, nagu näiteks CheA fosforüleerib CheB-d ja CheY-t, siiski enamik histidiinkinaase fosforüleerib ainult kindlat partnerit. Ristfosforüleerimine on harv ning arvatakse, et seda juhtub ainult mürana, juhuslikult. Sama on ka vastuseregulaatori pöördreaktsiooni korral, enamik vastuseregulaatoreid on võimelised pöördfosforüleerima kindlat histidiinikinaasi. Regulaatori vastuvõtva domeeni fosforüleerimine põhjustab ümbritsevate