Heroonid, müüdikangelasetel, pooljumalatela matmispaikadele püstitatud sümboolsed pühamud. Heroon oli ehitis, kuhu kuulus ka sammammaskäikudega ümbritsetud õu- peristüül. Teine tähtis kogunemiskoht oli kreeklastel nn. gümnaasium - kus tegeleti spordi ja võimlemisega, samuti hingeharidusega. Kuulsaim oli Ateena akatemia, millega liitus ka Akademose heroon. See oli ateena riigimehe Kimoni teene. Gümnaasium ja park moodustasid alati ühtse terviku. Ateenat ümbritses 4 suurt gümnaasiumi, linna territooriuml asuvad gümnaasiumid ja pargid olid väiksemad. Gümnaasiumi ehitusel põhirõhk sammastikel. Ehitise juurde kuulus peristüül ja ksüstos (sammastikega katusealune. Avalikud istutused asusid peamiselt linnades ja nende lähiümbruses. Väljaviivad teed ja peatänavad ääristatud puudega. Alates 200 e
(Sealsamas 1992: 87) Tervikuna on jaapani noorteliikumisel üsnagi spetsiifiline iseloom. See aitab neidudel ja noorukitel kultiveerida jaapani rahvusliku mõttelaadi põhijooni, arendab neid rahvuslikku eneseteadvust ja rahvustunnet. Samal ajal levivad Lääne kultuuri mõjud just noorsoo hulgas. Üha sagedamini esinevad kõrvuti kimono ja teksased. See kõrvuti olek ei demonstreeri ainult stiilide, vaid ka põlvkondade konflikti. Teksased osutavad praktilisemateks ja kimoni on Jaapanis väga kallis. Tõsi, jaapani neiud ei kujuta oma garderoobi ikka veel ilma kimonota ette. Jaapani riietusel, ka kimonol, on ühteaegu ka distsiplineeriv toime. Kimonot kandev neiu ei kipu tavaliselt sisse astuma kohvikusse, kus noored lärmaka trobikonnana aega veedavad, kuigi tänappäeval ka seda ette tuleb. (Sealsamas 1992: 88) Noored ütlevad rahvuslikkest kommetest kergemini lahti kui vanad. Noorsoo hulgas areneb nn
478 läksid Väike-Aasia Ioonia linnad tülli Sparta ülemjuhataja Pausaniasega ja pakkusid ülemjuhatust ateenlastele. 478/7 talvel moodustati ateenlase Aristeidese eestvõttel Delose liit e Ateena mereliit Egeuse mere äärsete, peamiselt ioonia linnriikide liit ühiseks võitluseks Pärsia vastu ateenlaste juhtimisel. Liidu keskuseks (liidukassa asupaigaks) määrati Apolloni pühamu Delosel. Liidulaevastik, mis koosnes valdavalt Ateena laevadest, jätkas ateenlase Kimoni juhtimisel edukat võitlust, võttes pärslastelt järkjärgult kõik Egeuse mere äärsed ja suure osa Väike-Aasia lõunaranniku kreeka linnadest. Otsustav võit saavutati 469 465 Eurymedoni lahingus väike-Aasia lõunarannikul. Ateenlaste domineerimine liidus järjest tugevnes. U 450 toodi liidukassa Deloselt Ateena akropolile. Liitlased allutati Ateena kohtukorraldusele. Liidu linnades käibis Ateena raha ja mõõdusüsteem
allpool). Milles täpselt see volituste ümberjagamine seisnes, pole selge, kuid antiikautorite hinnangul valmistas Ephialtese reform pinna radikaalsele demokraatiale Ateenas. Peagi Ephialtes mõrvati ja tema asemel tõusis demokraatide juhiks Perikles. Periklese ema oli Kleisthenese vennatütar ja isa Pärsia sõdade üks silmapaistvamaid väepealikke (juhtis ateenlasi Mykale lahingus), ta ise oli kogunud Kimoni vastasena tuntust juba enne Ephialtese reformi. Nüüd sai temast kui suurepärase kõneandega ja rahva soove hästi tajuvast aristokraadist kolmeks aastakümneks demokraatliku Ateena silmapaistvaim riigimees ja poliitika peamine suunaja. Kimoni pagendamise, Ephialtese reformi ja Periklese esiletõusuga kaasnes selge muutus Ateena välispoliitikas: loobuti pärslaste vastu sõlmitud liidust Spartaga ja selle
Populist, Sparta vastane. Sõda Kreekas ja Egiptuses. Ateena toetas Pärsia-vastast ülestõusu Egiptuses, said 455 lüüa. Kalliase rahu. 449 lõpetas sõja ateenlaste ja pärslaste vahel Ateena mereliit - loodi 478 Delose (Ateena) liit - Egeuse mere äärsete ioonia linnriikide liit võitluseks Pärsia vastu. Liidu keskus ja liidukassa asupaik Apolloni pühamus Delosel. Liidukassat juhtis synedrion. Maks rahas - foros või pandi välja laevad. Kimoni juhtimisel saavutati edu. 450 liidukassa Ateenasse. Ateena domineerimine, liitlaslinnades aristokraatia vastuseis, kuna Ateena toetas demokraatlikke süsteeme liitlaslinnades. Periklese positsioon Ateenas - 30 a võimul, hiilgav kõnemees, õpetaja Anaxagoras, naine Aspasia - endine Mileetose hetäär. Kujur Pheidas sõber. Rahvakoosolekute autoriteedi tugevdamine. Riigipalk ametnikele. Imperialistlik välispoliitika. Sparta-vaenulik. Ehitas
Ateena mereliidu loomine. Sõda jätkus, kuid pärslased ei suutnud päris Kreekas kanda kinnitada. 449/8 eKr sõlmiti Kalliase rahu, mis jättis Väike-Aasia kreeka linnad küll Pärsia ülemvõimu alla, kuid neile tagati ulatuslik autonoomia. Kujunes välja Ateena-Sparta diarhia – kahe linnriigi kaksikvõim (kaksik-hegemoonia) Kreekas. Tugevaimaks riigiks oli siiski Ateena, mis järk-järgult oli kujunemas Kreeka hegemooniks. Ateena mereliit muutus Kimoni ajal sisuliselt Ateena impeeriumiks, kus liidu liikmed säilitasid pigem autonoomia kui reaalse iseseisvuse. Kimoni imerialistlik poliitika. See teravdas vastuolusid Spartaga, eriti Periklese ajal. Peloponnesose sõda 431 – 404 Sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparata juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Sparatalt abi paluma, seejuures motiveersisd korintlased oma palvet nimelt
Laevastikujuht oli Kimon. Tehti igale poole sõjaretki, sh Egiptusesse, kus kreeklastel ei läinud hästi. Küprosel võideti. Kalliase rahu 449 pärslastega, väidavad osad allikad. Ateena sisepoliitika Ateena oli küll demokraatlik riik, aga Kimon pääses domineerima. Ta oli aristokraatliku taustaga. Ta oli ka spartasõbralik. Ta tahtis luua liidu ühiseks võitluseks Pärsia vastu. Kuni ta domineeris, hoidis Ateena ka vanu suhteid Spartaga. 460Ndatel tuli murrang, kui Kimoni autoriteet sai kahjustada, kui ta üritas aidata spartalasi heloodide ülestõusu mahasurumisel, aga ta ei suutnud aidata. See andis võimaluse tema oponendile .Toimus ostraktismi, millega saadeti Kimon pagendusse. Tõusid esile Ephialtes ja Perikles. Ephialtes viis läbi omanimelisi reforme, millega ta võttis nõukogult poliitilise võimu ja andis selle hoopis rahvakohtutele ja -koosolekutele. Sellega ta radikaliseeris Ateena demokraatia. Ta mõrvati ja tõusis esile Perikles.