sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika. Meestepüha Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Tegemist oli sealkandis omal ajal ülimalt tähtsa isikuga - küla poolt valitud vanema kogemustega mehega. Ida- Eestis palgati karjane terve küla ühiskarja jaoks. Pärimusest on teada kehutavaid lugusid nõidkarjustest ja nendevahelistest tülidest. Igatahes pidi ta oskama karja-, ussi- ja hundisõnu, samuti muid maagilisi kunste.
tänapäeval tuntud Liivi sõda oli alanud. Tulles tagasi tänasesse päeva teame vaid, et see idast tulnud Jaroslav (1030 Tartu hävitamine) põletas selle linna maha, mis peaks kehtivate väärtushinnangute järgi olema vastand rajamisele. Tol kaugel ajal tuletati moskoviidi poolt poole aastatuhande tagused sündmused järjepidevuse faktiks… Igatahes läks tol kaugel viiesaja aasta tagusel ajal nii, et saadikud saadeti tagasi, kimbutati teel isegi vangistusega ja kui nad lõpuks Narva jõudsid oli juba sõda alanud. Heiki Liivat. Liivi sõja algusest. www.telegram.ee. 7.07.2013 3. Liivimaa mõisnike seisuslikud eesõigused Refereeringuid ürikust “Privilegium Sigismundi Augusti” (1561) ja Maapäeva otsustest Kogu ühiskondlike koormiste ja maksude koorem lasub eranditult talumaadel, mis kuuluvad mõisale, ja ei puuduta ei aadliku isikut, kes on vabastatud kõikidest maksudest, ega mõisa põlde ja maad. [---]
usulisega ja Urbanus II suutis oma kõnega mõjutada nii rüütlite kui lihtrahva meeli, et ajendada neid osa võtma järgnevast missioonist Pühale Maale. Talupoegade ristiretk 1095. Amiensi Pierre juhtimisel. I ristisõjal oli kaks nö. algmängu. Esiteks eelpool mainitud Clermont´i Kirikukogu ja teiseks Prantsuse talupoegade ristiretk , millel juhiks jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Kimbutati juute, rööviti teeäärseid asulaid. Nende vastu astuti aga välja ja Konstantinoopolisse jõudsid vaid haledad riismed. Aleksios hoiatas Pierre, et sellise tühise salgaga jätkata on mõttetu, kuid ristisõdijad olid kannatamatud ja nõudsid, et Pierre nad kohe türklaste vastu viiks. Pierre aga põgenes ning seldzukid hävitasid kõik sõdijad. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad talupojad kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. I ristisõda 1096-1099 1096
ei rünnanud koduloomi. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, mida algatavad koolid ja seltsid Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Töökeelud Keelatud oli külaskäimine. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele.
võimu ja nõrgendas monarhiat. MONGOLITE RÜÜSTERETK IDA-EUROOPAS 1241-1242: Toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit. Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. SAKSA ORDU ASUMINE PREISIMAALE: Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. POOLA VÕITLUSED SAKSA ORDUGA 15. SAJANDIL: 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik
Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas 1241-1242 toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri). Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. Saksa ordu asumine Preisimaale Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi.
Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas 1241-1242 toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri). Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. Saksa ordu asumine Preisimaale Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi
annaabi.ee 
