Erinevad müüdid tegelevad nende tähtsate küsimustega erisugusel viisil. Müütide abiga püüdis kreeklane seletada loodusnähtuseid ja ühiskonnas toimuvaid sündmusi. Võimatu on tänapäeval öelda, kas kõik kreeklased ka tegelikult oma rahva müüte uskusid. Kiri arenes Kreekas välja hilisel perioodil, mil müüdid ja legendid olid suuliselt juba laialdaselt levinud. Seetõttu võisid kirjanikud tugineda kuuldule või varem lõpetamata müütidele. Säilinud müütide killustumisele aitasid kaasa poeedid, kes kasutasid müüti meelelahutusliku loona ning muutsid neid, lisades erinevaid lõppe. Luuletaja võis ka lähtuda oma väärtushinnangutest ja hoiakutest. Tänapäeva inimeseni on müüdid jõudnud läbi poeetide loomingu või kirjandusteoste. Läbi mitmetuhande aasta ajas rännates on müüdid oma algse kuju kaotanud ning muganenud läbi kirja ja kõne. Õnneks on müüdid säilitanud oma jõu, isegi kui neid on kokkuvõtvalt edasijutustatud.
Sotsiaalpedagoogilises uurimuses, teoorialoomes ja praktilises tegevuses on vajalik pidev eetiline refleksioon. Sotsiaalpedagoogiline teooria moodustub väärtustest ja tõsiasjadest ning taotleb väärtuste ja tõsiasjade ühtesobitamist (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Laste ja noorte kasvatusoludele hakati pöörama senisest enam tähelepanu. Näiteks sündis kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks uut laadi pedagoogiline aktiviteet, mis järk-järgult – eriti alates 19. sajandi keskpaigast – institutsionaliseerus ja professionaliseerus. Sellesse kuulus nii
aja kunstikäsituse järgi täiesti mõeldamatul moel pead otsast. Piirjoontega esile tõstetud figuurid eralduvad foonil siluettidena. Olles lapsepõlvest peale tsirkusega hästi tuttav, oli Toulouse-Lautrec eriti huvitatud klounide ja teiste tsirkuseartistide erinevate liigutuste samaaegsusest, mis tõukas vaataja pilgu areenil edasi-tagasi rändama. Selle publikut eksitava efekti saavutas ta klouni pildi servaga läbi lõigates. Nii sai tsirkusest võrduspilt modernse elu killustumisele elu, mida ei saanud enam täielikult mõista vaid ühest vaatenurgast lähtudes. Sajandi lõpu üldine ebakindlustunne peegeldus vajaduses meelelahutuste, reaalsest maailmast põgenemise järele. Toulouse- Lautrec õnnestus oma uue kujutusviisi abil seda meeleolu tabada. Plakatikunstnik 19.sajandi lõpul kasvas tööstustoodang tohutult ning sellega kaasnes ka vajadus reklaamide järele. Parimaks meetodiks toodete ning avalikele üritustele tähelepanu tõmbamisel osutus
revolutsiooni hoiatavaks eeskujuks, mis võib juhtuda kui ei hoolitseta ühiskonna rahu säilitamise eest. See kõik lõi arusaamise ja aluse hädasolijate probleemide käsitlemisele pedagoogikas. Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena indrustrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Tekkis töölisklass kelle tööpäevad olid pikad ja elukvaliteet suhteliselt halb. Tagamaks inimeste rahulolu ja ültse ühiskonna rahulolu hakati töölisklassi probleemidele lahendust otsima. Sotsiaalpoliitiline kui ka sotsiaalpedagoogiline aktiivsus tõusis. Noorte ja laste kasvatusoludele hakati rohke tähelepanu pöörama
perekonna pärusvaldused. Kuninagate suutlikkus vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgestas kuningavõimu ja suurendas pol ebastabiilsust. 6. Mõisamajandus ja pärisorjuslikud talupojad Vaatad lehe pealt, mind ei huvita. 7. Viikingid (päritolu, tegevus) Nende eesmärk oli saada raha, saaki, kuulsust, kaubitseda, maad juurde saada. vara oli prestiisiobjekt. Maeti maha tihti. Nad aitasid kaasa killustumisele, tegid Inglismaal lõpu kloostrikult. Muuud loed raamatust, okei?! 8. IdaRooma e Bütsants 395 sai alguse iro riik ehk Bü. 1453 lagunes. Püsima jäämise põhjused: Soodsamad geogr olud: suurem merepiir, mäed kaitsesid. Inimressurissi oli rohkem, oli piisavalt vabu talupoegi, ei pidanud barb sõjaväkke võtma. Materiaalsete ressursside rohkus. Rohkem raha = rohkem kindlusi ja sai rohkem
Tegelik olukord ühelt poolt juhtis seda, teiselt poolt vaidles vastu (tol ajal sai alati 2 poolt välja tuua): tegelikkuses mängisid mingit rolli ja etendasid vastasseisu Prantsusmaa ja Saksamaa, katoliiklus ja protestantlus, kristlus ja türklased, Itaalia linnriigid olid aluseks paljude asjade väljakujunemisele RV suhetes, kuigi Euroopas seda eriti ei soositud, ka siin vastuolu. 5) Miks Euroopa muutus domineerivaks? Paul Kennedy – loodus aitab kaasa, millele? Poliitilisele killustumisele, loodus ei soosi hiigelsuure impeeriumi teket (mäed, mered). Vastastikusele suhtlemisele, ennekõike kaubavahetusele (laevad), mis muutus tarbekaupade vahetusele (vanasti vahetati luksuskaupu). Liikumine käis mööda vett, oli kõige odavam, see soosis tugevalt laevaehitust. Antiikajal laevaehitusel ühes või teises kohas vahet ei olnud, eriti ei kasutatud (kuulsaim „Siiditee“ käis jalgsi). Sellega kaasnes kompassi praktilise tähenduse avastamine (Hiinlased küll leiutasid)
Tambeti kokkukraabitud vara muudetakse tuhahunnikuks ning ta ise lõetab oma elu Lodijäve lossi keldris. Erilist väjatõtmist vä arib noore Jaanuse poolt avaldatud mõe, et ta ei vihka mitte sakslasi ja taanlasi kui rahvaid, vaid ainult oma rahva r õh u j a i d , olgu need siis m i s t a h e s rahvusest. See tabas kaudselt ka tekkivat pmamaist kurnajatekihti. Siin-seal leidub Bornhöe jutustuses ka üsikuid vihjeid kaasaegseile parteitüidele ja rahvuslike jõdude killustumisele. Villuga sepapajas maadeldes üleb Tasuja talle kurvalt: «Vaata, nõda on eestlaste kõge paremad jõd ikka isekeskis tüitsenud ja endid üsikult võ orastest murda lasknud.» Samalaadseid mõteid kuuleme Gabrielilt kokkupuutel vaenlaste leeris tegutsevate talupoegadega. Ent siin ilmneb ütlasi ka Bornhöe ajalooline piiratus: üelt poolt teeb ta kauge mineviku kujud kaasaegsete mõete väjendajaks, omistades XIV ja XVI sajandi inimestele
annaabi.ee 
