Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Algab kodarluu eesmiselt Küünarvar Pikk pöidla- Kinnitub pöidla distaalse Sisekülg pinnalt ja luudevaheliselt relihased painutaja faalanksi põhimikule kilelt. Jaguneb küünarvarre Algab küünarluu eesmiselt alumises osas neljaks Süva sõrmede- pinnalt ja luudevaheliselt kõõluseks, mis kinnituvad painutaja kilelt 2. - 5. sõrme distaalse
1 g on 0,1% kilogrammist (T) 1 cm on 0,1% meetrist (V; 1%) 10 cm on 10% meetrist (T) 90% kilomeetrist on 900 m (T) 20% on üks kümnendik mingist arvust (V; üks viiendik) 25% on üks neljandik mingist arvust (T) Paarismäng kalkulaatoriga Paarile antakse mängualus (Lisa 3) ja kalkulaator. Kui alus katta kontaktkilega ja mängijad kasutavad vastavaid markereid, mille kirja on võimalik kilelt ära pühkida (veeslahustuv tuss), siis saab alust korduvalt kasutada. Reeglid on töölehel (Lisa 3). Lisaharjutus Selleks sobib lisa 13 Peamurdmist 1. 180 cm pikkune nöör lõigatakse kaheks osaks nii, et lühema osa pikkus on 50% pikema osa pikkusest. Kui pikad on need kaks osa? (60 cm ja 120 cm) 2. Laud on 200 cm pikkune. See saetakse kaheks osaks nii, et lühema osa pikkus on 25% pikema osa pikkusest. Kui pikad on saadud kaks lauajuppi? (40 cm ja 160 cm)
Kinnitub küünarnukile. 3. Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga: Pikk pea algab abaluuga Lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule. Küünarvars- eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat: Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele. Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele 3. Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1. Pikk pöidlasirutaja- küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA 2
OPTIMAALNE TOOTMISMAHT PIIRTULU JA PIIRKULU KÕVERAD Selle määramiseks kasutatakse piirkulu ja piirtulu omavahelist suhet. Piirkulu on kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel. Piirtulu on kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel. Näide 14 Tootmismaht Kogukulu Piirkulu Kogutulu Piirtulu 3 44 57 4 51 7 72 15 Arvtabel kilelt Piirkulu kõver 1) kuni tootmismahuni Q1 suudetakse kulutusi alandada, leitakse parim tehnoloogia 2) alates punktist A asub piirkulu jälle tõusule, s.t. iga järgnev tooteühik läheb kallimaks 3) toodangumahu veelgi suurenemisel alates
hoiavad mullaosakestel molekulaarjõud. Hügroskoopsusvesi ei ole taimede poolt omastatav, kuid vahetu kontakti tõttu mulla tahke faasiga võib temas lahustada mitmesuguseid keemilisi aineid, mis difusiooni (aineosakeste soojusliikumise tekitatud protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt) teel on võimelised üle minema kilevette ja sealt edasi vabasse vette. Kilevesi on vähesel määral liikuv (paksemalt kilelt õhemale) ning on taimede poolt raskesti omistatav. Vaba vesi liigub mullas kapillaar-ja gravitatsioonijõudude mõjul. Taimed omastavad vaba vett ning see osaleb aktiivselt mullas toimuvates protsessides, sh ka lahustuvate ainete ümberpaigutamises. Tähtsaim vaba vee liik on rippuv kapillaarvesi, mis moodustub sademete- ja lumesulamisveest mulla ülemistes kihtides ning on taimede peamiseks veega varustajaks. Rippuva kapillaarvee maksimaalset hulka iseloomustab väliveemahutavus.
Ta avastas, et sellisel materjalil on erilised optilised omadused, mis tulenevad mitmekordselt peegeldunud lainetest ning nende interferentsist. Lihtsamad näited sellistest struktuuridest on peegeldumisvastane ja kõrge peegelduvusega kate. Peegeldumisvastase katte murdumisnäitaja peab olema väiksem kui ainel, millele ta kantakse, ning kihi paksus veerand pealelangeva kiirguse lainepikkusest katte materjalis. Nii toimub kiirte peegeldumisel pealmiselt kilelt ning katte ja alusmaterjali piirpinnal interferentsi tõttu 2 tagasipeegelduse kustutamine. Sellele lisaks avastas ta, et kindla sagedusega valguse jaoks saab disainida sellise struktuuri, kus valgus peegeldub täielikult. Selliselt perioodiliselt korrastatud tehislikke struktuure, mida valmistatakse valdavalt dielektrikutest, hakati kutsuma footonkristallideks
Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis? Kilevesi (kelmevesi), on vesi, mida molekulaarjõud seovad mullaosakestega üle hügroskoopsusniiskuse. Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud. Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad. Kilevesi on taimedele osaliselt kättesaadav. Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks. Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks
annaabi.ee 
