Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased
ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB C G7 KONTRABASS ON PÕDRAL, VIIUL TEMA SÕBRAL C F EmA7 KIKK-KÕRV ORAVAL Dm G C Am KÕIK ON VÄGA RAHUL, ÜKSKI POLE PAHUR Dm G7 C KÕRGE KUUSE ALL
jääauk, siis keegi peab sinna sisse sulpsatama. · Kuidas soodustasid poisid gripiviiruse levikut? Ajakirja korrespondent jooksis sisse. · Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi · Kuidas ajasid Agu Sihvka ja Kiilike nurja aastapäeva kontserdi? Mis juhtus b-bassiga? Nad rikkusid b-bassi ja see oli tähtis pill aastapäeva kontserdil. Miks ma jätsin käimata tornis Kikk ja Kökk · Mille eest said poisid preemiaks õppesõidu Tallinnasse? Nad leidsid kiviaegse(võin ka eksida) kivikirve. · Miks süüdistas ajalooõpetaja seltsimees Pugal poisse pärast Tallinnas käimist kergemeelsuses ja raharaiskamises?.Kuna nad jätsid käimata KIKK jaKÖKKis ja laristasid raha maha. · Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku · Miks hüüdis vanamees Kiilikesele: ,,Poiss! Hei! Too nüüd kala tagasi!Kala oli vanamehe oma ja kiilike
pole.Niteks meriroosidel on loomade kohta erakordne vime paljuneda ka pooldudes,mis on tavaline herakuliste organismide paljunemisviis.Mitmesugused lihtsa ehitusega loomad vivad paljuneda mitmeks osaks jagunedes.Nad suudavad taastada suuri kaotsilinud vi vigastatud kehaosi. Osa selgrootute,nt ksnade,hdrade ja korallide tavaline paljunemisviis on pungumine. Miks on mittesuguline paljunemine kasulik? Mittesugulise paljunemise korral on jreltulija vaid ks vanem ning jrglased on kikk hetaolised,samasuguste omadustega,sealhulgas ka puudustega.Samas on mittesuguline paljunemine lihtne ,kiire ja thus:pole vaja kulutada energiatega aega sugurakkude tootmiseks,partneri otsimiseks ega peibutamiseks. Mida on vaja suguliseks sigimiseks? Sugulise paljunemise korral peab toimuma viljastumine.Tavaliselt lheb vaja kaht eri soost isentit,seega on suguliselt sigivad loomad enamasti lahksugulised.Niteks karpide, ainunsete ,merithtede ja merisiilikute
Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina keeles Rahvapärasei Haavikuemand, kikk-kõrv d nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 50...70 cm Kehamass 3...7 kg Levik Eestis ja Levinud Põhja-Aafrikast Lõuna-Skandinaaviani. Ida Maailmas suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis Elupaik ja -viis Ta on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke
Pealegi pidi see seik hästi kirjandisse sobima.Kuid neile tundus,et hobune liigub liiga aeglaselt ja nad otsustasid pasunat puhuda,et see hobust veidi ehmataks ja kiiremini liikuma paneks.Pasun oli koolikotis,sest seda oli tarvis ka kodus harjutada,et kontserdil hästi esineds.Hobune ehmatas,pistis jooksu nii,et poisid koos kelguga lumehange lendasid.Sinna lendas ka koolile kuuluv pasun,mis kahjuks katki läks ja millega kooli aastapäeva kontserdil enam mängida ei saanud. 13.)TORN KIKK JA KÖKK:Poisid leidsid ajaloolise tähtsusega kivi ja preemiaks selle eest saadeti nad Tallinna-anti veel taskurahagi kaasa,et nad saaksid külastada ajaloomuuseumi,Kikk ja Kökk torni ning ka lõbustusparki,kui aega üle peaks jääma.Aga kui linna jõuti jättis ajaloo õpetaja poisid omapäi,sest tal endal oli linna peal toimetamisi.Poisid otsustasid hoopis lõbustuspargist pihta hakata ja muuseumi ning torni pärasteks jätta.Kuid lõbustuspargis oli nii tore,et
Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Käpad: Jalad on sageli karvased. Karvastik kaitseb külma eest ning tagab kindlama sammu lumel ja jääl. Kõrvad: Valgejänese kõrvad on üpris lühkesed, mis hoiab ära soojuskao. California kõrbetes elutsev california jänes on aga väga pikkade kõrvadega, mis tagavad organismile hea jahutuse. Rahvapäraseid nimetusi: Haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk- kõrv. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_anne sulg.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes
Poisid kartsid vga ja ikka naad ei rkinud vanematele oma murest ning arvasid,et jvadki Noakamba ohvriteks kui midagi vlja ei mtle.Vahel oli tulnud klla Kribu nbu ja poisid rkisid millisteks ohvriteks olid satunud.Bendik mtles vlja kuidas noakamp vahele vtta kui poisid lksid raha le taas andma vtsid kaasa dvd-kaamera ja televoni selleks ,et lindistada vlja pressimist kuid jid vahele sest Bendik kukkus katuse otsast alla ja reetis ra saades ka tema ktte nuti juba kahte tuhantet muidu lubati kikk plema panna nagu nende joped ra pletati. Siis kuulsid naad mingit hlt ja metsast tulid vlja vanapaar koos koeraga hakkasi omavahel jagelema ja poisid said plehku panna dvd-kaamera said naad ka kaas vta kuna see oli jnud selle hoone klge rippuma kust Bendik alla kukkus poisid pgenesid rolleriga mis oli noakamba oma judes kodu panid naad vastu seina kuna Bendik polnud hea sitja ja masin oli ka katki.Tommy ema jooksis vlja vaatama koos Frederikuga pstsid poisid rolleri alt ja poistelt saadud
ka pohlalehti ja mustikavarsi ning muid metsataimi. Valgejänese käpad on laiemad ja karvasemad kui halljänesel. Need hoiavad teda lumepinnal umbes nii, nagu laiad suusad inimest. Et valgejänes on ka meie metsades kiiremaid jooksjaid (suudab joosta 50 km/h), ei suuda kiskjad teda lumel pikalt jälitades kergesti püüda. Talvel õnnestub neil teda tabada vaid lähedase maa pealt äkilise sööstuga üllatades. Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk-kõrv. 4. Kasutatud kirjandus 7 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Orav 4. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes 7
kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised. Norra põdrakoer aga on alla keskmise turjakõrgusega. Urukoerad (taksid, jahi- ja foksterjerid) väikesed koerad, kes poevad urgu, et ulukit kiusata. On visad, julged, väsimatud, agressiivsed, sõltumatud ning ettearvamatud. Kalduvad olema domineerivad. Kasutatakse uruloomade küttimiseks. Taks: lühi- pika- ja karmikarvalised. Lontis kõrvad, lühikesed jalad, pikk keha.
neid hävitatakse lõksude abil füüsiliselt ja lisaks antakse neile mürgitatud sööta. Söödaga tuleb olla ettevaatlik, sest koduhiir valib toitu väga hoolikalt. 4. Halljänes (Lepus europaeus) 42 Halljänes on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes). Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes. Halljänes on taimtoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (9095% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku toitainetesse talletunud energiast.
annaabi.ee 
