insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S'): S' = S * sin h, A kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad A pinnaga risti, h - päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale TE pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale A langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal D pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime - kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1
kiirgusspektritest. Telgedel on näidatud elektromagnetilise kiirguse lainepikkus ja kiirguse võimsustihedus. On näha, et kehad saadavad välja elektromagnetilist kiirgust üsna laias lainepikkuste vahemikus. Absoluutse temperatuuri kahanedes kahaneb kiiratav koguvõimsus (graafiku alune pindala) ning kiirgusspektri maksimumi asukoht nihkub paremale, näidates kiirguse lainepikkuse suurenemist. Maale jõuab päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse umbes 500 nm juures, mis vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 ° K. Päikese kiirgusspektri maksimumi ümbruses asub nähtava valguse piirkond lainepikkustega 400 700 nm. Nähtavast val Lühilainelise kiirgusena langenud energia neeldub maakera pinnakihtides ja atmosfääris ja peegeldub osaliselt tagasi. Maakera ise kiirgab tagasi maailmaruumi pikalainelist infrapunast kiirgust vastavalt oma efektiivsele pinnatemperatuurile.
kulutatud töö hulk. · Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all.metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks. Muud omadused Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. · Keemiliselt agressiivselt püsivamaid materjale või katta neid vastavale kaitsekihtidega. Kiirgustihedus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust. · Materjali kiirguse neelavus on seda suurem,mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. Akustiised omadused · Akustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. · Helilained põrkudes vastu mingit materjali jagunevad kolme ossa: üks osa peegeldub materjalilt tagasi, teine osa nelldub materjalis ja kolmas osa läbib materjali.
deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks (eriti D ja 4He). Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi 1H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma et mõni footon neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines (välja jääb tume aine) oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud.
· Selgitada moisted insolatsioon, solaarkonstant ning absoluutselt must keha- Insolatsioon Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale; insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S'): S' = S * sin h, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h - päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1367 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 min1) Absoluutselt must keha-neelamisvoime on 100% peegeldamisvoime 0%. Mitte üksnes ei neela kog utema pinnale langevat kiirgust vaid kiirgab ka energiat mis soltub ainult keha temperatuurist · Stefan-Boltzmanni seadus- absoluutseltmustakeha kiirgamisvoime on vordeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega E = *T4 kus E absoluutselt musta keha summaarne kiirgamisvoime, Stefan-Boltzmanni konstant ( = 5,67 W m-2 K-4)
Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2). 2.3 Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks. Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma ,et mõnifooton neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud.
Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldumine (reflection)-Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist?
Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist?
mille liustik on sälkorust kulutanud. Röntgeni kiirgus ca 0,01-10nm. Sandur lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Solaarkonstant- maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. Suhteliseks e relatiivseks niiskuseks nim õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru suhet väljendatuna %. Absoluutne niiskus, eriniiskus. Suurde veeringe- Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust
väga kiiresti kahaneb nim. temperatuuri hüppekihiks Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi InsolatsioonPäikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal-ja kaldpinnale; insolatsioonatmosfääriülemiselpiiril(S'): S'= S * sinh, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h- päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant(S)-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime-kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis-ja peegeldamisvõime: k+ a= 1, kus k
magneesiumkloriid MgCl2 5,0 naatriumsulfaat Na2SO4 4,0 kaltsiumkloriid CaCl2 1,0 kaaliumkloriid KCl 0,7 kokku koos ülejäänud komponentidega 34,5 KIIRGUSBILANSS Maale jõuab Päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse 500 nm juues. Selline spekter vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 °K Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris: hajumine peegeldumine neeldumine Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi: insolatsioon – Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal– ja kaldpinnale. Insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S’): S’ = S x sin h, kus S – insolatsioon atmosfääri ülemisel
pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist säilitada deformeerunud kuju (plastiliin). 1. Lühiajaline mördid, plaatimissegud 2. Püsiv metallid 8) HAPRUS on materjali omadus puruneda järsku, ilma eelneva märgatava deformatsioonita: kivimaterjalid, malm, klaas. ERIOMADUSED 1) KEEMILINE PÜSIVUS materjali võime vastu panna keemiliste ühendite mõjudele, oma omadusi kaotamata. 2) KIIRGUSTIHEDUS (alfa, beeta, gammakiirgused) Alfa kõige väiksema läbivusega Beeta pole eriti ohtlik (ei läbi kivi) Gamam kõige ohtlikum, peab looma spetsiaalseid tõkendeid, kõige paremaks tõkendiks on betoon. 3) AKUSTILISED OMADUSED 1 OSA peegeldub 2 OSA sumbub 3 OSA läbib materjali PUIT umbes 30 000 puiduliiki
peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Nad on hästi vormitavad (savi, pahtelsegu) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nemetamisväärsete eeelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Kiirgustihedus materjali võimet neelata raduoaktiivset kiirgust, kiirguse neelavus on seda suurem mida suurem on tihedus. Aukustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskust - on puidus alati. Toores puit (niiskust üle 30% kaalust); poolkuiv puit (23...30%); õhukuiv puit (15...20%); ruumikuiv puit (8...12%)
5. Mis vahe on plastsel ja elastsel materjalil? 2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused Keemiline püsivus. See on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid jne. Keskkonna saastumine muudab materjalide omadusi. Keemiliselt saastunud keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivaid materjale. Teine võimalus on katta ehitusmaterjalid vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus. Selle all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust. Peamised kiirgus-isolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi jne. 20 Kiirgusisolatsiooni probleemidega puututakse kokku igasuguste kiirgusallikate puhul. Akustilised omadused. Need iseloomustavad materjali helineelavust või helipeegelduvust. Helilaineid, mis põrkuvad vastu mingit materjali, jagunevad kolme ossa:
annaabi.ee 
