• Kasutatakse tuumareaktorite kütusena FÜÜSIKALISED OMADUSED • Aatomkaal on 238,0289 g/mol • Välimuse hõbevalge metall • Uraan kuulub aktinoidide rühma • Sulamistemperatuur on 1132 Celsiuse kraadi • Keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi • Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. KASUTUAMINE • Keraamika ja klaasi värvimiseks • Tuumrelvades • Tuumareaktorites • Laevanduses raskustena • Kiirguskaitses allikavarjestusena • Sõjanduses soomuseläbistajana KASUTATUD KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan • http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Uraan.htm TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
diktüoneemaargilliidist. Kõrge isotoobi 235U sisaldusega (alates 3,5% teatud tüüpi reaktorite tarbeks kuni üle 90% tuumarelvade tarbeks) uraani saamiseks looduslikku uraani rikastatakse. Uraani ühendeid on kasutatud juba suht ammu keraamika ja klaasi värvimiseks. Rikastatud uraani kasutatakse tuumrelvades ja tuumareaktorites (lõhustumisreaktorid). Lahjendatud uraani kasutatakse tema suure tiheduse tõttu laevanduses raskustena, kiirguskaitses allikavarjestusena ja sõjanduses soomuseläbistajana (ik kinetic energy penetrator). Selline kasutus USA sõjalistes aktsioonides endises Jugoslaavias ja Kuveidis on tekitanud muret keskkonna- ja terviseprobleemidest uraani pihustumise tõttu keskkonda (sh atmosfääri). Katsetused uraaniga Uraan oksüdeerub. Uraan on keemiliselt suhteliselt aktiivne element ja õhu käes kattub ta värske
Uraanikaevanduste ohutu sulgemine (saneerimine) tagab nende püsimise ohutuna ning väldib võimalikud kahjud. 8 3)Kas uraan võib olla ohtlik kaevurite tervisele? Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. 4) Kas on olemas ohutu kiirituse tase? Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. 5) Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas.
Näiteks Soome kasutab Austraalia ja Kanada kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust. Kas uraan võib olla ohtlik kaevurite tervisele? Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. Kas on olemas ohutu kiirituse tase? Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas
Peale selle, tuumaenergia ja selle rakendusvaldkonnad üha suurenevad. Ioniseerivaid kiirgusi kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, toiduainetetööstuses, teadustöös ja paljudes teistes valdkondades. Arvestades kiirguse kasutamisel saadavate kasulike ja vajalike tulemustega, on ühiskond nõus taluma riske, mis sellega kaasnevad. Siiski peavad need riskid olema kontrollitavad ja peab olema võimalus neid piirata. Seepärast on kiirguskaitses loodud nii rahvusvahelised kui ka riiklikud ametkonnad, mis töötavad välja ja avaldavad kas siis soovitusi (rahvusvahelised) või seadusi (riiklikud), mis reguleerivad kiirguste kasutamist. Näiteks Eesti Vabariigis kehtib praegu KIIRGUSSEADUS, mis on Riigikogus vastu võetud 3.aprillil 2004.a. (vt. http://wlex.lc.ee) 2. Kiirguse mõjud (efektid) Suured kiiritusdoosid võivad põhjustada iiveldust ja naha punetust; tõsisematel juhtudel avalduvad
[7] 7.4 Stintillatsioondetektoriga seadmed Gaaslahendusdetektoritest on tundlikumad ja nende seadmete kuju ning suurus võivad olla väga erinevad. NaI (T1) detektor: kõrge gammakiirguse detekteerimise efektiivsus, võimaldab teha gamma-spektromeetriat, energeetiline lahutusvõime on 5-7%, seda ei saa kasutada tugevates kiirgusväljades Plastik: väiksem gammakiirguse registreerimise efektiivsus, ei saa teha gamma- spektrimeetriat ja seda kasutatakse kiirguskaitses dooside mõõtmisel. [7] 7.5 Pooljuhtdetektoriga seadmed Si-diooddetektor võimaldab teha miniatuurseid ja ökonoomseid dosimeetreid, CdZnTe detektor on hea energeetilise lahutusvõimega (2-3%) ning suudab töötada kõrgel temperatuuril. Kuid nad on väga kallid ja seni on detektorid väikese mahuga (madal kiirguse registreerimise efektiivsus). [7] 8. LABORATOORSED SEADMED Nende abil toimub proovides sisalduvate radioisotoopide identifitseerimine ja raadioisotoopide
püsimise ohutuna ning väldib võimalikud kahjud. Kas uraan võib olla ohtlik Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kaevurite tervisele? kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. Kas on olemas ohutu kiirituse Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis tase? järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. Kas tuumajäätmed (näiteks Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud kasutatud tuumkütus) protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja kujutavad endast lahendamata transportimiseks
[] Stintillatsioondetektoriga seadmed Gaaslahendusdetektoritest on tundlikumad ja nende seadmete kuju ning suurus võivad olla väga erinevad. NaI (T1) detektor: kõrge gammakiirguse detekteerimise efektiivsus, võimaldab teha gamma- spektromeetriat, energeetiline lahutusvõime on 5-7%, seda ei saa kasutada tugevates kiirgusväljades Plastik: väiksem gammakiirguse registreerimise efektiivsus, ei saa teha gamma- spektrimeetriat ja seda kasutatakse kiirguskaitses dooside mõõtmisel. [] Pooljuhtdetektoriga seadmed Si-diooddetektor võimaldab teha miniatuurseid ja ökonoomseid dosimeetreid, CdZnTe detektor on hea energeetilise lahutusvõimega (2-3%) ning suudab töötada kõrgel temperatuuril. Kuid nad on väga kallid ja seni on detektorid väikese mahuga (madal kiirguse registreerimise efektiivsus). [] LABORATOORSED SEADMED Nende abil toimub proovides sisalduvate radioisotoopide identifitseerimine ja
Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem Hz on nn. Rydberg'i konstant. 21. Eksponentvalemi kasutamine: uraanirea isotoopkoostis, süsinikuproovi vanus, radioaktiivse kiirguse intensiivsuse langus või kaitsekihi paksus kiirguskaitses. Tuumareaktsioonide energiasaagise leidmine massidefekti graafiku järgi.
Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem Hz on nn. Rydberg'i konstant. 21. Eksponentvalemi kasutamine: uraanirea isotoopkoostis, süsinikuproovi vanus, radioaktiivse kiirguse intensiivsuse langus või kaitsekihi paksus kiirguskaitses. Tuumareaktsioonide energiasaagise leidmine massidefekti graafiku järgi.
annaabi.ee 
