kiirgusallikaid hoitakse ohututena, piirates nendest kindlasti saadavaid ja ka potentsiaalseid kiirgusdoose, hoides saadavad doosid, nende tõenäosuse või kiiritatavate inimeste arvu nii väikese kui see olemasolevates tingimustes mõistlikult on saavutatav. Rahvusvahelised organisatsioonid: ICRP International Commission on Radiological Protection Rahvusvaheline Radioloogiakaitse Komisjon UNSCEAR United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation ÜRO Kiirgusefektide Teaduslik Komitee IAEA International Atomic Energy Agency Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur ICRP: Sõltumatu organisatsioon, mida finantseeritakse peamiselt annetustest, mida saadakse nii rahvusvahelistest organisatsioonidelt kui ka rahvuslikelt pädevatelt asutustelt, kelle huvide sfääri kuulub
ÜRO aatomkiirguse mõjude teaduslik komitee (UNSCEAR), mis avaldab regulaarselt andmeid kõikidest allikatest pärineva kiirguse dooside kohta, 2000.aastast pärit ülevaates on märgitud, et maailma elanikkonna keskmiseks kogudoosiks aastas on umbes 2,8mSv. Sellest üle 85% on pärit looduslikest allikatest, meditsiiniline kiirgus moodustab 14% ja alla ühe protsendi kogukiiritusest moodustavad kõik ülejäänud tehiskiired. [] Illustratsioon 2 Kiirguse allikate dooside osakaal UNSCEAR 2000.a aruande põhjal [] Looduslikud Looduslik ioniseeriv kiirgus levib kõikjal keskkonnas. Kosmilised kiired jõuavad Maale avakosmosest. Ka Maa ise on radioaktiivne. Looduslikku radioaktiivsust leidub toidus, vees kui ka õhus. Me kõik puutume kokku looduslikku kiirgusega. Inimeste, loomade ja taimede evolutsioon on kulgenud loodusliku radioaktiivse kiirguse taustal. Üldiselt ei kujuta see märkimisväärset ohtu meie tervisele, kuid on erandeid. [] 1. Kosmiline (0,4mSv) 2
tänapäeval on vähetõenäoline. Hilisemad inimkonna kogemused kiirgusest tingitud leukeemiate ja vähi kohta pärinevad järgnevatest uuringutest: 1. 1. Aatompommide ohvrid on üheks tähtsamaks grupiks, kuna see on kõige arvukam, paremini jälgitud, mõlemasooline ja erinevaid doose saanud grupp (ca 120 000 inimest). 1990. aastaks oli selles grupis vähkisurnuid 6000 ringis, kusjuures 400 vähijuhtu arvati olevat seotud kiirguse toimega. Uuringute tulemused on kokku võetud UNSCEAR (The United nations Scientific Committee on Effects of Atomic Radiation) raportis 1988.a. ja BEIR (Biological Effects of Ionizing Radiation) raportis 1990.a. 2. 2. Inglismaal said 1935-1944 aastani ca 14 000 AS haigest radioteraapiat valu leevendamiseks. Selles grupis on kergelt tõusnud leukeemiasse haigestumine. See on suurim röntgen-ja gammakiirgust saanud grupp leukeemiatekke uuringuteks, kuid uuring pole lõpuni usaldatav, kuna dosimeetria oli kaugel ideaalsest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
