6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad. Nii n-pooljuhid kui p-pooljuhid. Voolutugevus on suur ja pn-siirde takistus on väike. 7. Väljatransistor ( tööpõhimõte, skeem) Pais + - kiirendab elektronide liikumist suudmele otsesiire. Pais aeglustab elektronide liikumist suudmele vastusiire. 8. Kiip Kiip Kinnine mikroskeem, pooljuhtplaat, milles on transistorid, dioodid, takistid, kondensaatorid. Kiipidest pannakse kokku arvuti, töö põhineb ränikristallil. Aktseptorpooljuht 3 elektroni väliskihis p-pooljuht doonorpooljuht 5 elektroni väliskihis n-pooljuht
Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena
jõudis, õigustas ta kindlasti oma pikka ooteaega. K5 seeria protsessorid võistlesid aeglasemate Pentiumitega, lüües viimaseid nii hinnalt kui kiiruselt. AMD nõrkuseks on aga olnud FPU, mis Intelile kindlasti alla jääb. K6 on loodud võistlema Pentiumi kõrgema taktsagedusega protsessoritega. 166-266 taktiga töötavatel K6-tel on isegi parem täisarvude töötlemiskiirus, kuid ujukomaarvutustes jääb ta ikkagi Pentiumile alla. Nagu ka K5 puhul oli K6 sama sagedusega Intel kiipidest umbes kolmandiku võrra odavam. K6 valmistatakse ka 0.25 mikroni tehnoloogiaga. Ta sisaldab ka MMX käske. K6-3D on edasiarendus K6-st, mis hiljem nimetati ümber K6-2-ks. K6-2 sisaldab sisaldab 3DNow! käsustikku, mis kiirendab vastava toetusega 3d multimeedia programme ja mänge. 3Dnow! on 21 (algselt oli 24) uut SIMD (Single Instruction Multiple Data) käsku. K6 sagedusega 166-300 ning K6-2 266 töötavad Socket 7 emaplaatidega (mis seda takti võimaldavad), kuid K6-2
värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel
Praktiliselt aga seda, et 24 bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64 bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64 bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128 bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena
DNA-ahela sünteesi terminatsioonist kasutatakse sünteesiga järjestamist, mispuhul detekteeritakse nukleotiidide lülitamisel toimuvat pürofosfaadi vabanemist. 33. Kirjeldage Illumina sekveneerimise protseduuri. 4:23. 5:5-10. Kiibil on nukleotiidid ja DNA polümeraas. Need nukleotiidid on fluorestsentsiga märgistatud, kus teatud värv vastab alusele. Neil on ka terminaator, nii et lisatakse ainult üks nukleotiid korraga. Kiipidest tehakse pilt. Igas lugemiskohas on fluorestsentssignaal, mis näitab lisatud nukleotiidi. Seejärel valmistatakse kiip ette järgmiseks tsükliks. Terminaatorid eemaldatakse, et saaks lisada järgmist nukleotiidi ja fluorestseeruv signaal eemaldatakse, takistades sellega järgmise pildi saastamist. Protsessi korratakse, lisades korraga üks nukleotiid ja igat nukleotiidi pildistatakse eraldi. Seejärel kasutatakse arvutit nukleotiidide asukoha tuvastamiseks igas pildis,
Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bitti x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bitti x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb
Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena.
Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest. See on analoogia järgnevale. Inimese närvisüsteemi talitlusega on tegelikult samasugused seaduspärasused. Kui inimene suleb silmad ( tegelikult ei pea sedagi tegema ), kujutab ta midagi ,,piltlikult" ( visuaalselt ) ette oma peas. Oletame et ettekujutatakse jälle mingisugust maja. Inimese peas ei ole tegelikult reaalselt mingisu- gune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon (
Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest. See on analoogia järgnevale. Inimese närvisüsteemi talitlusega on tegelikult samasugused seaduspärasused. Kui inimene suleb silmad ( tegelikult ei pea sedagi tegema ), kujutab ta midagi ,,piltlikult" ( visuaalselt ) ette oma peas. Oletame et ettekujutatakse jälle mingisugust maja. Inimese peas ei ole tegelikult reaalselt mingisu- gune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon (
annaabi.ee 
