60 103 11. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 . v U= [U], kus 1 [U] = 30 s-1 lubatud läbijooksude sagedus. l - rihma arvutuslik pikkus, m 5 U= = 0,004 s-1 1250 12. Ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud võimsus [P], kW. [P] = [Po] Cr C Cl Cz , kus [Po] ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud taandatud võimsus, kW. Valitakse välja interpoleerimise teel tabelist 3.2 olenevalt rihma ristlõikest, kiirusest v, m/s, ja vedava rihmaratta läbimõõdust D1, mm; Cr reziimitegur; C haardenurgategur; Cl pikkustegur; Cz rihmade arvu tegur). [P] = 0,95 1 0,86 0,89 0,9 = 0,65 kW 13
: 80-90*C Termostaat reageerib vedeliku temperatuure asubsuure ja väikse ringi vahel termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. Radiaator Jahutab jahutusvedelikku Ventilaator tekitab õhuvoolu läbi radiaatori käiatakse: elektri mootoriga, mehhaniliselt kiilrihmaga Paisupaak Vajalik töösooja vedeliku paisumise kompenseerimiseks Paisupaagi kork tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/. PG- propüleenglükool + aditiivid /+vesi/ Aditiivid väldivad korrosiooni ja sadestite teket, vähendavad vahuteket ning annavad värvuse. Etüleenglükoolibaasil saadud
Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis kasutatakse tsentrifugaalpumpasid, mis oma väikeste mõõtmete juures on suure jõudlusega. Paljudel mootoritel on veepump ventilaatoriga ühendatud üheks seadmeks, millel on ühine ajam. Sellisel juhul käitatakse mõlemad ühise kiilrihmaga. Pumba moodustavad korpus, võll ja võlli otsas kinnitatud pumbatiivik, mille keskossa juhitakse jahutusvedelik.
*termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb *pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse. 2.3 Jahutusvedelikud: *antifriis *tosool *silikaadivaba jahutusvedelik DEX-COOL ,oranzi värvusega,ei tohi teiste vedelikega
Rihma kiirus v, m/s 𝜋𝐷1 𝑛1 𝜋 × 140 × 1425 𝑣= 3 = = 10,45 𝑚/𝑠 ≤ [𝑣] 60 × 10 60 × 103 𝑛1 – vedava ratta pöörlemissagedus [𝑣]- 25m/s – kiilrihma lubatud kiirus Rihma läbijookdsude sagedus U, 𝑠 −1 𝑣 10,45 𝑈= = = 9,17 ≤ [𝑈] 𝑙 1,14 [𝑈] = 30𝑠 −1 - lubatud läbijooksude sagedus l – rihma arvutuslik pikkus, m Ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud võimsus [P], kW [𝑃] = [𝑃0 ]𝐶𝑟 𝐶𝑎 𝐶𝑙 𝐶𝑧 = 2,7 × 0,9 × 0,9 × 0,86 × 0,9 = 1,69 [𝑃] = 2,7 – ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud taandatud võimsus, kW Cr = 0,9 – režiimitegur Ca = 0,9 – haardenurgategur Cl = 0,86 – pikkustegur Cz = 0,9 – rihmade arvu tegur Kiilrihmade arv 𝑃𝑛𝑜𝑚 2,2 𝑧 = = = 1,35 ≈ 2 [𝑃] 1,69 Ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0, N
l=2a+*+=2*282,75+*+=1383,9mm l=1400mm 8. Rihma haardenurk ümber vedava ratta a1, kraadi a= 11 Autotehnika TTK a==291,4 9. Rihma haardenurk ümber vedava ratta 1=180°-57°=180°-57°=137°56´ 1=137°56´120° 10. Rihma kiirus v, m/s v= v= v=10,52 2. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 U=v/1 U=10,52s-1/1,4m=7,51 s-1 3. Ühe kiilrihmaga ülekantav lubatud võimsus [P], kW [P]= [Po]Cr Ca Cl Cz [P]=2,75*0,9*0,88*0,9*0,9=1,764 Kiilrihmade arv: z=Pnom/[P]=3,8/1,764=3,94 z=3 4. Ühe kiilrihma eelpingutusjõud Fo, N FO== =348,9 N 5. Ühe kiilrihmakomplekti poole ülekantav ringjõud Ft, N Ft==361,2 N 6. Jõud ühe rihma vedavas harus F1 ja veetavas harus F2, N F1=FO+=348,9+ =409 N F2=FO-=348,9- =288,7 N 7. Kiilrihmakomplekti rõhumisjõud võllile FOP, N FOP=2FOzsin =2*348,9*3*sin = 1954 N 12
a1=133,110 10. Määrata kindlaks rihma kiirus v , m/s. 1 1 3,14 160 1435 = = = 12,01m/ 60 103 60000 v=12,01 m/s 11. Määrata kindlaks rihma läbijooksude sagedus U, s-1 U = v/l U = 12,01m/s : 2,8m = 4,29 s-1 U=4,29 s-1 12. Määrata kindlaks ühe kiilrihmaga üle kanta v lubatud võimsus [P], kW. [] = [0 ] = 3,54 0,9 0,89 1 0,95 = 2,96 [P]=2,69 kW 13. Määrata kindlaks kiilrihmade arv. 4 = = = 1,49 [] 2,69 z=2 14. Määrata kindlaks ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0 , N. 14
3) Viimasena ühendatakse miinusjuhtme teine ots abiaku miinusklemmiga; kui abiaku on auto peal siis selle auto kerega. Nii on ahela sulgemisel tekkiv säde viidud akudest võimalikult kaugele. 4) Pärast mootori käivitumist võta juhtmed lahti vastupidises järjekorras. NB! Ära seisa akule lähedal. Aku võib plahvatada. Vahelduvvoolu generaator Vahelduvvoolu generaatori põhiosad staator ja rootor. Rootorit käivitatakse väntvõlli kiilrihmaga. Sisuliselt on ta pöörlev elektromagnet, mille jõujooned lõikavad staatori mähist ja indutseerivad selles muutliku elektromotoorjõu. Rootori mähist toidetakse harjade ja kontaktrõngaste kaudu alalisvooluga, mis saadakse kas akust või generaatori enda alaldusplokist. Voolutarvitite toiteks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge. Kui pinge on liiga kõrge, kuumeneb juhtmete isolatsioon, tarvitid võivad läbi põleda ja tekib ülelaadimine. Käiviti
annaabi.ee 
