Vastused, kontroll 1. KIRJUTA KUHU VAJA K VÕI G Riiki, elutarkus, kaugushüpe, vaagu, pagesid kugistada Väike, väikeses, väikest, kõike, nõrk, kõik, nagu, kogu, viipega, igasuguseid, pagesid, hiigslaslikku, huligaan,uudisimulikud, lauliski, rohkem kaelkirjakute, Hulkur, jänku, rohkem, leokelauliski, kiikas, kugistada, koogitüki kellegi, otsustadigi, tunngida, ogalik, lõugas, iga, igasuguseid,. 2. KIRJUTA KUHU VAJA P VÕI B p Tule tuppa! Hooplema, tiibu, lapsed, lõpuks, viibib, hooples, ärples õpetajana, õpilased, helikopterit, koobasti antiloopide, koopad 3. KIRJUTA KUHU VAJA T VÕI D Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade
pimestaks oma elujõulise säraga kõiki, kuid Sa ei vajanud seda olekut, mida nimetasid õndsuse ülimaks avaldumisvormiks. Mõistsid, et teiste jaoks elamine on tühine, ja jätsid mind üksinda ebaõiglaselt." Kristalne täitmata veinikarahvin kukkus järsust küünarnukilükkest põrandale ning purunes, killud libisesid mööda ruuget põrandat. Ta tõstis pilgu ning kiikas aknast välja, justkui neurootiliselt maniakaalne idioot, kes otsib oma öhe kadunud ohvrit. Pelgalt sõnad, mida mälu vaimusilma püüdis manada, olid ainsaks urjaks. Mõtisklenud viivuks, otsustas ta kirjutada teise kirja, ainult lahkunu jaoks. ,,Armastus toimib raku tasandil, selles on minu avastuse olemus," alustas ta kindlameelselt, ,,sellesse on koondatud kõik seadused, nii energia jäävuse seadus kui ka mateeria jäävuse seadus
Mõlemad vanemad olid pärit vaestest lasterikastest peredest. Oma emast ja isast rääkis Salme alati suure aupaklikkusega, häbenemata nende päritolu. Pärnus elasid nad Kuke tänaval ühes kitsukeses toas, hiljem asendus ühetoaline kahetoalisega. Kuna toad olid väikesed, polnud lastele eraldi tuba anda. Peres oli kolm last: Salme, Hilda (1911-1990) ja Oskar (1922-1939). Lapsena meeldis Salmele hoovivärava alt välja tänavale vaadata ja inimesi jälgida. Koolist koju tulles kiikas ta sageli akendest sisse ja jälgis salaja inimeste askeldamist. Nii mõnigi Reegi lavakuju kandis argielus nähtud prototüübi tunnusjooni, mälestused väiksena nähtust ja kogetust andsid hiljem toitu näitleja fantaasiale. Salme Reegi vanemad olid teatrihuvilised. Salme ise käis esimest korda Endla teatris 1913. aasta jõulude paiku. Kui Salme oli üheksa-aastane, viis ta isa teda Tallinna Draamateatrisse lasteetendust vaatama
muidu näeks laps, kuhu suur vend end peidab. Laps täitis korraldust ning vend peitis ennast koridori, mille ukse tõmbas kinni (seda oli tegelikult kuulda). Vaadeldav lõpetas lugemise ning hakkas igast võimalikust kohast oma venda otsima (isegi nendest kohtadest, kuhu vend ära ei mahuks). Peale mõningast otsimist läks laps vaatlejale kaebama, et ta ei leia oma venda üles. Vaatleja üritas jääda erapooletuks ning ütles, et laps veel otsiks. Laps kiikas mõnel korral isegi aknast välja, kuna arvas, et vend peab kindlasti olema korterist väljunud, kuna tema oma venda üles ei leidnud. Lõpuks tuli vend ise koridorist välja ning laps küsis kohe, et kus vend ennast peitis. Saanud vastuse oma küsimusele, tahtis laps küll edasi mängida, kuid vend ütles lapsele, et praeguseks aitab peitusest. Laps ei kurvastanud, vaid leidis endale väikese tabureti, millega hakkas mängima. Istus, lamas selle peal ning mitmed korrad istus sellest möödagi
Ehmus siis isegi ja puges voodi alla tagasi. Susi ärkas üles, hüüdis valvureid ja läks toast välja. Algas pidu ja Susi Suur istus laval olevasse tooli. Kui pidu oli natuke aega kestnud, tulid sinna tontideks maskeerunud Pekka ja Kassikakk. Kuna Susi kartis kohutavalt, sai üks ,,tont" tema tähelepanu kõrvale juhtida ja teine toimetas seni Karu kätte tema julguse võtme. Lõpuks sai Susi oma hirmust kuidagi võitu ja kamandas valvurid neile kallale. Susi ise aga kiikas korra vangikongide poole ja nägi, et need on tühjad. Susi taipas, et Karu, Rebane, Haldjas ja Kassikakk on kuskil peorahva hulgas. Ja üks kummitustest pidi olema inimesekutsikas. Susi mõtles natuke ja vaatas rahva hulgas ringi ja ta silmad jäid pidama ühele suurele loomale, kes võis olla sama suur kui Karu, ja väiksmale olendile, kes võis olla Rebane. Natuke eemal seisis ka Haldjas ja muidugi võis olla üks tontidest Kassikakk. Susi kamandas valvurid neid kinni võtma
Õlalaiuse ja turja poolest meenutas ta poksijat, ent suu ja silmad olid selle jaoks leebed ega rääkinud sõjakusest. Ralph oli küllalt suur, et olla ühedavaks lüliks laste ja täiskasvanute autoriteetse maailma vahel, mille pärast ta ühtlasi sobis kõige paremini poistekamba liidriks. ,,Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet.Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist. Punastades kiikas Ralph silmanurgast ja nägi varjamatut imetlust Põssa näol. " Teose vältel läbib Ralph muutliku tee süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kui teose algul oli Ralph inimene, kes mõtles ning pidas kaaslastele pikki loenguid, siis teose lõpuks kujunes liidrist välja põgenik, kes vaevu suutis selgelt mõelda. Koos mõtlemisvõimega kadus ühtlasi tema enesekindlus, julgus ja otsustamisvõime. Hetkel, mil ta põgenes kaaslaste eest, kes teda tappa
maavalduste lõpp. Jerome tahtis tagasi vaadata, kuid Helltiib keelas, ja olles haaranud ta käe, tiris enda järel pimedasse metsa. Teravad kuuse- ja männiokkad katsid maad seal, kus sõnajalad ja langema kõdunenud lehtpuutüved ruumi jätsid. Valimata teed trügisid põgenikud läbi tiheda võsaräga, maa soostudes aga hoidsid tugevamate aluspinnaste jalamile. ,,Kõik korras?" Poiss ei vastanud ja kui Elisa korraks tema poole kiikas, pööras ta näo sootuks kõrvale. Tüdruk peatus ja haaras ka Jerome seisma. Järsu peatumise tõttu kukkus ta istukile. ,,Mis on?" Pisarad veeresid alla mööda ta sametisi põski, riivates kergelt võbelevat suud. Ta ei suutnud neid peatada, nii valus oli ta südamel. Kuid ta käskis end olla tugev ja pidada armastatud Halltiiva nimel vastu. Elisa oli tundnud, et neid jälgitakse. See loomalik vaist polnud veel kordagi teda alt
) Eurydiket hammustas madu ning neiu pidi minema surnuteriiki Hadesesse. Et Orpheus armastas oma naist väga, ei suutnud ta kaotusega leppida ning järgnes talle allmaailma. Tal õnnestus ilusa muusika abil Hadese südant pisut pehmemaks muuta ning Hades nõustuski tüdruku Orpheusele tagasi andma, tingimusel, et teel Hadesest päevavalgusse ei vaada poiss kordagi tagasi. Kui noored peaaegu kohale jõudsid, ei pidanud Orpheus enam vastu ja kiikas üle õla.. et näha Eurydiket allmaariiki tagasi kistavat. Leinast materdatult luusis Orpheus mööda maad ringi, kurvastades oma naise surma üle. Teel aga sattus ta menaadide kätte, kes ta tükkideks rebisid. Tema laul ujus jõge mööda allavoolu ja kõik oli kadunud. Lõpuks jõudis tema pea Lesbose randa nii sai sellest saarest luule keskus. Oma elu jooksul jõudis Orpheus olla ka üks argonautidest kuldvillakut otsimas.