Maratonijooksjad saavad esimesi kilomeetreid kasutada rahulikult kõndides või joostes ning rahulikult üle minna oma temposse. Mõned head harjutused, mis panevad keha liikuma: Puusaringid Ülakeha keeramine vasakule ja paremale Sääretõstejooks ja põlvetõstejooks Käed: terve käega ette ja taha, õlaringid, soojenda randmeid Jalad: puusadest ringid mõlema jalaga, soojenda kindlasti põlvi ringidega ja jala labasi. Kiiguta oma jalgu ette ja taha. Kui tahad ka venitada, siis ära jäta seda viimaseks, alati tee soojendades pärast venitust mõni liikuv harjutus. Treeningu ajal Tervisekasvatuse 9. klassi õpik ütleb järgmist: Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südant kui lihaseid. Erinevad kehalise tegevuse liigid treenivad inimest erinevalt. Jooksime, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja
Kui vetelpäästjat pole veendu enne hüppamist, et kedagi ei ole ega vees torni all Vette jõudes uju kohe pinnale ning uju tornist eemale, et sa teistele ette ei jääks Paadisõidul Veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras ning kõikidel päästevestid seljas Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas, et paat ümber ei läheks Paadis viibi ainult istudes; ära tõuse ega kõnni paadisõidu ajal ringi Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Enesepäästmine vees Hüüa appi Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele Otsi silmadega ujuvaid esemeid Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes, näiteks selili Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal Kui kallas on lähedal, uju kaldale
Kätelseisus püsimiseks on vaja tugevaid kerelihaseid ja oskust õigel hetkel õigeid lihaseid pingutada. Järgnevalt tuuakse välja kere lihaseid aktiveerivaid harjutusi, mis sobivad nii kerelihaste treeninguks kui ka soojendusena lihaste aktiveerimiseks. Kerelihaseid aktiveerivad harjutused: 7 1. Hollow body rocks. Pigista jalad kokku, tõsta käed pea kohale. Õlad ja jalad ei puuduta maad, kiiguta keha nagu kiiktooli. (Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 2. Press walks ehk Elevandikõnd. Ettepainutus, käed toengus. Suru käed tugevalt vastu maad ja pressi jalad maast lahti ning liiguta jalgu koos edasi käte poole, kätest eemale tahapoole või küljele. (Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 3. Hüpped upselt kätelseisu. Kõverda uppasendis põlved ning aja istmik taha üles. Tiri keha kätest nii kaugele kui võimalik. Tõmba kõht sisse, siruta läbi käte ja käsivarte. Tõuka
" hab perenaine. Pererahva samovar on vike ja enne kui klalised on kllalt teed joonud, tuleb seda korda viis soojendada. Prast teejoomist peab Varka terve tunni hel kohal seisma, klalisi vaatama ja kske ootama. "Varka, jookse osta kolm pudelit lut!" Ta sstab paigalt ja pab kiiremini joosta, et und eemale peletada. "Varka, jookse viina tooma! Varka, kus on korgitmbaja? Varka, puhasta heeringas ra!" Viimaks on klalised linud; tuled kustutatakse, pererahvas heidab magama. "Varka, kiiguta last!" klab viimane ksk. Ahjuprao vahel laulab kilk; roheline laik lael ja aluspkste ning mhkmete varjud ronivad jlle Varka poolavatud silmadesse, vilguvad ja teevad ta pea hmaseks. "iu- kussu magama," miseb ta "laulan sulle laulu ma..." Laps aga karjub ja rammestub karjumisest. Varka neb jlle porist maanteed, kompsudega inimesi, Pelagejat, isa Jefimi. Ta mistab kike, tunneb kiki, kuid lbi poolune ei suuda ta kuidagi mista seda judu, mis aheldab teda
Hüppetornis: Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata; Kui vetelpäästjat pole veendu enne hüppamist, et kedagi ei ole vees torni all; Vees uju kohe pinnale ja torni alt ära. Paadisõidul: Veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras ning päästevestid seljas; Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas; Paadis viibitakse istudes; Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata; Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga; Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus. TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Enesepäästmine vees: Hüüa appi Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele; Vaata ringi ujuvate esemete järele; Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes; Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal; Kui kallas on lähedal, uju kaldale.
.................................................................................................. 97 Miljon mängu eest.............................................................................................................. 98 Parimad mängud sünnivad laste peades......................................................................... 101 9 Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on
kogu pika päeva." LINNUPOJAKE · Loe järgmist salmi ja tee nõutavaid liigutusi. "Siin on pesa, soe pesa, kuhu linnupojake pugeda võib varjule. (Põimi käed ümber lapse ja tõmba ta lähemale). Siin on pesa, kindel pesa, kus mu linnupojake laulda võib ja mängida. (Ulata lapsele mänguasi.) Siin on pesa, mõnus pesa, kus mu linnupojake minna võib nüüd tudule." (Kiiguta last õrnalt ja tee, nagu jääksid magama). LEMMIKLUULETUSED · Otsi lapsele humoorikaid ja sõnamängulisi luuletusi. · Loe luuletusi koos lapsega. · Loe ilmekalt, näitle kaasa ja püüa etendada lapsele luuletuste sisu. · See on väga hea võimalus lapse sõnaliste oskuste arendamiseks. JÄRJESTAMINE · Enese eest hoolitsemist (käte pesemine, riietumine, hammaste pesemine jne) on hea alustada tegevuste järjestamisega. · Laula:
annaabi.ee 
