Jaroslav Tark Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants.
Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga. 2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda.
õhus, Punaarmee piirati ümber, paljud punaarmeelased andsid end vangi · Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu vabastajatena · 1941. sügis Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukr-st · Punaarmeel tohutud kaotused, vangi langes 3,5 mln · näis, et Barbarossa plaan edeneb, otsustaval hetkel aga lõi Hitler kõhklema--->Moskva ründamise asemel suunas väed Kiievile, kus hävitati NSVL väed, alles seejärel Moskvale, selle jaoks aga toodi osa vägesid Leningradi juurest ära--->Punaarmee peatas pealetungi Leningradi all · Leningradi blokaad Sm piiras linna sisse, üle 640 000 suri nälga · sept lõpp sakslased Moskva all otsustavale pealetungile, raskendasid aga ilmastikuolud, sõdurid väsinud, Punaarmee aga toibunud ja tugevnenud--->Stalin kuulutas sõja Suureks
õhus, Punaarmee piirati ümber, paljud punaarmeelased andsid end vangi Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasti vastu vabastajatena 1941. sügis – Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukr-st Punaarmeel tohutud kaotused, vangi langes 3,5 mln näis, et Barbarossa plaan edeneb, otsustaval hetkel aga lõi Hitler kõhklema--->Moskva ründamise asemel suunas väed Kiievile, kus hävitati NSVL väed, alles seejärel Moskvale, selle jaoks aga toodi osa vägesid Leningradi juurest ära--->Punaarmee peatas pealetungi Leningradi all Leningradi blokaad – Sm piiras linna sisse, üle 640 000 suri nälga sept lõpp – sakslased Moskva all otsustavale pealetungile, raskendasid aga ilmastikuolud, sõdurid väsinud, Punaarmee aga toibunud ja tugevnenud--->Stalin kuulutas sõja Suureks
surema. Boriss sai sõjakäigu ajal surma, Gleb oli laeval ning Smolenski all olevat kokk ta tapnud. Svevolo peokäigus sisse põlenud, Svjatoslav põgenes Venemaalt aga Karpaatides saab surma vägivaldselt. Vene ajaloolased süüdistanud Svjatopolki vennatapus. Üks vene ajaloolane arvanud, et Jaroslav Vladimirovits selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga vastuolud, Novgorod pidi koguma 300 grivnat (200g hõbedakang) ja Kiievile andma. Sellest 1000 grivnat Kiievile aga Jaroslav otsustas mitee anda. Isa valmistus sõjakäiguks, õde reetis plaani vennale. Kiievist teada, et isa surnud. Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks venna Svjatopolki vastu. Väed kohtusid Ljubetsi lähedal ja kroonikas kirjeldus sellest. Üks vägi ühel kaldal teine teisel. Ühe vägised. Kumbki ei julgenud rünnata, ootasid mitu kuud, tuli sügis ja külm. Sõimasid üksteist üle jõe, külma
mitteslaavi päritolu rahvast) samuti oli hõredalt asutatud jne mis tegi riigi püsimajäämise keeruliseks. Suhted Bütsantsiga olid kord sõjakad kord sõbralikud. Bütsantsi korraldati mitmeid sõjaretki sest need tõotasid alati head saaki. 860 aastal said russid lüüa ja sõlmiti esimene rahu kahe riigi vahel. Aastal 907 kui oleg oli vallutanud Kiievi suundus ta Konstantinoopoli peale tohutu väega ja rüüstas ja piiras seda. Lõpuks sõlmiti rahu millega Kiievile hakati maksma iga aastast lunaraha ja vene kaupmehd said Konstantinoopolis soodsad kauplemis tingimused nt 6 kuud tasuta süüa juua jne. Formaalne leping sõlmiti 911 millega vene kaupmehed said õigusi juurdegi. Kui oleg sureb saab võimule seni liiga noor olnud Rjuriku poeg Igor. Igoril tuli kohe tegeleda riiki ähvardava ohuga e Peteneegidega(türgi rändhõimude liit) kellega esimene kokkupõrge 915. Kuid Igoril õnnestus nedega peagi liitlassuhted sõlmida ja ta suundus
presidendiks. Tänaseks on selgunud, et V. Janukovitši Ukrainat olid valitsenud sisuliselt riigi vaeseks rüüstanud oligarhid, kelledest osa on kolinud üle Venemaale ja osa lääneriikidesse. Ukraina majandust hoidsid aga püsti Venemaalt Ukrainale müüdud energiakandjate soodushinnad ja Kremli-meelse V. Janukovitši valitsusele antud arvukad Venemaa subsiidiumid. Kui aga Kiievis võimule tuli läänemeelse Arseni Jatsenjuki juhitav valitsus, lõpetas Moskva Kiievile igasuguste soodudtuste andmise. Tänane Ukraina on suurtes võlgades, mida aitavad kustutada nii Euroopa Liit kui USA oma abisummadega, aga ka rahvusvahelised finantsinstitutsioonid eesotsas IMF-iga (Rahvusvahelise Valuutafondiga) oma sooduskrediitide abil. Samas on Venemaa oma invasiooniga Ida- Ukrainasse ja sealsete separatistide toetamisega sundinud Ukraina võime teostama kulukaid terroritõrjeoperatsioone “Vene roheliste mehikeste” ja Ida-Ukraina separatistide vastu
idapoolsetest Leedu Suurv.riigi aladelt. Võimalus oma territooriume laiendada (pisivürstidel, omavaheline võitlus). 2) suhted tatarlastega. Krimmi Khaaniriigi ja suure Hordiga. Tehakse ühe või teise khaaniga koostööd. Tihti Leedu ja Khaaniriik jms. Mõnikord Leedu-Moskva konfliktides tataritega suhteid, kes kus kellega. Al 15.saj lõpus Moskva pool idee piiripärandist. Kui Moskva suurvürst kunagise Kiievi suurvürsti pärija, kuidas ss Leedu saab pärija olla ? Pretendeeritakse Kiievile (Moskva). Tõenäoliselt I-d võimalikud variandid loodud fiktiivsetest aj. tekstidest, mis väidavadt, et Rjurik V suurvürstide esiisa (Rjuriku esiisa väidetavalt keegi Prus, kes valitses Preisimaad). Rooma keisri Augustuse ,,enda järeltulijad" Pruss Rjurik jne. Prussi legendide järgi võimalik õigustada mitte vaid Kiievi ala vaid ka nt Poola kuningriiki. On õigust. sellega sõjapidamine. Konkreetseid tülikohti Velike Luki piirkond L-Vm vahel. Suhted teravnesid juba
" Järgnevalt rajati Soome ja Saksamaa ühistööna Soome lahele hulk miinivälju, seati sisse lennukite, torpeedopatide ja allveelaevade vahikorrad- uputati üle 100 Nõukogude laeva. Esimesed sihtmärgid Eesti suunas olid punaarmee baasid Eesti saartel, sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Jalaväel võttis aega, et jõuda kohale. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal: Saksa väejuhatus otsustas suunata pealöögid Kiievile, Moskvale ja Leningradile. Leningradi ja Baltikumis paikenva Punaarmee grupeeringu purustamine tehti ülesandeks väegrupile "Nord." Eesti pakkus vähe huvi, see jäi lihtsalt kõrvale. Eestisse suunati vaid kahest jalaväediviisist koosneva 26. armeekorpuse- moodsat sõjatehnikat ehk tanke oli napilt. Samuti Eestisse liikus 8- armee. Punaarmee: Eestis paiknes looderinne, kuid see saadeti Leningradi rindele kaitseks. Tallinna sadamas paiknes Balti sõjalaevastik
annaabi.ee 
