Ketoos on lehmadel esinev ainevahetushaigus. See tekib kui lehma organism vajab rohkem energiat kui ta suudab süüa. Ebapiisava söömise tagajärjel jääb lehm negatiivsesse energiabilanssi ja hakkab energia tootmiseks kasutama oma keharasva. Organismis tekivad rasvade lagunemisel ketokehad, mis satuvad vereringesse. Kui maks ei suuda neid piisavalt utiliseerida (ümber töödelda), siis tekib ketoos ehk ketokehade esinemine veres. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse. Kiideka seinad koosnevad tugevatest lihaselistest lehtedest, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka seina verre, enamik veest aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Jämedamad söödaosad peetuvad kiidekalehtede vahel, kus neid täiendavalt peenendatakse. Mäletsejate eesmagudest läheb sööt edasi libedikku e pärismakku. Libedikust läheb pooleldi
saab moodustada. Kui gaaside moodustumine langeb, osakeste tihedus suureneb ning järkjärgult vajuvad vatsa alumisse otsa. Osakeste suurus ja kuju samuti määravad kui kiiresti nad vatsa alumistesse kihtidesse vajuvad. Mida suurem osake, seda kauem vajub. Keskmine ja viimane kiht (vedeliku kiht) vatsast meenutab supilikku massi, mis koosneb märjast ja hästi peenestatud taimsest materjalist, umbes 4-6% kuivainet. Viimane vedeliku kiht on valmis minema edasi võrkmikusse ning sealt edasi kiidekasse. Motoorika Vatsa ja võrkmiku kontraktsioonid aitavad toitu eesmaos segada ja transportida kiidekasse. Samuti aitab liigutada toit tagasi suhu mäletsemiseks ja nii ka gaase väljutada. 3 tüüpi kontraktsioone: a) toidu segamiseks (peamine); b) mäletsemiseks; c) gaasi väljutamiseks Esmalt kontraheerub võrmik – toit liigub dorsaalsesse ossa ja seejärel peenem osa tagasi võrmikku. Osa läheb siis siit kiidekasse. Seejärel võrkmik lõdveneb, seejärel kraniodorsaalne kott kontraheerub,
jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi ja mälutakse e. mäletsetakse teistkordselt põhjalikult läbi. Veised mäletsevad ühe päeva vältel koguni 7-10 tundi. Mao ehitus on erinev liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis on põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka verre, enamik aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Libedikust läheb edasi pooleldi seedunud söödamass, mida nimetatakse küümuseks, edasi peensoolde, mis on seedetrakti kõige pikem osa. Peensoolele järgneb jämesool. Sööda toitained lõhustuvad loomade seedetraktis mehhaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste tegurite mõjul
Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees ja pärismaost ehk libedikust. Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Esmalt satub süljega segunenud sööt vatsa. Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine ensüümide toimel. Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. Mälutud söödamass suunatakse kiidekasse. Kiidekas sööt peenestatakse täiendavalt kiidekalehtede vastastikuse hõõrdumisega. Samuti toimub selles teatava osa lenduvate rasvhapete imendumine. Kiidekast liigub söödamass libedikku, kus algab pärisseede. 25. Veiste söötade liigitamise põhimõtted Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi. Söötade põhirühmad: 1) koresöödad, 2) jõusöödad; 3) mahlakad söödad.
libedikust. Eesmagu koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist – vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Eesmaos toimub tselluloosi lõhustumine, vitamiinide süntees ja taimse valdgu muutmine loomseks valguks. Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri. Keskmise täiskasvanud veise mao maht on 120- 160 liitrit. Vatsa limaskest on kaetud vatsahattudega. Võrkmiku sisepind on kärgja ilmega, võrkmikukannude ülesandeks on peenestatud toidumassi eraldamist jämedamast ja selle suunamine kiidekasse. Maoesik ja vatsaesik moodustavad viskemao, mis on ühenduslüliks vatsa ja võrkmiku vahel. Puudulikult peenestatud toit saadetakse vatsa tagasi. Kuiva toitmassi sisaldamise tõttu tundub kiidekas palpeerimisel alati kõva konsistentsiga. Kiidekas surutakse kontraktsioonide tagajärjel toitmassist välja vedelamad koostisosad, mis suunatakse edasi libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal.
Rasvade ehk lipiidide seede Triglütseriidid -> glütserool + rasvhapped 58) Vatsa motoorika. Vats ja võrkmik funktsioneerivad ühtse õõnena. Võrkmik ja vatsa osad kontraheeruvad kindlas järjestuses, üks tsükkel kestab umbes 1 min. Peale tugevate kontraktsioonide tekivad 2-3 korda minutis pinnapealsed peristaltilised lained. Vatsa kontraktsioon on röhitsustega seotud kontraktsioon. Vatsast pääseb edasi selekteeritud peenfraktsioon kiidekasse. Jämefraktsioon jääb vatsa kauemaks. Vedelik liigub vatsast läbi kiiremini kui tahked osised. Eesmao liigutused uitnärvi vahendusel. 59.)Mäletsemise mehhanism ja füsioloogiline funktsioon. Mäletsemine toidu teistkordne suhusaatmine eesmaost. Toit peenestatakse põhjalikumalt, soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisalduse happesust.
Selle käigus satub suhu ka võrkmikus olev söödamass. · Mäletsemisel mälutakse sööt täiendavalt läbi, segatakse rohke süljega ja neelatakse uuesti alla. · Sõltuvalt sööda hulgast ja omadustest, eritab veis ööpäevas 60-80 liitrit sülge. · Sülje aluseline reaktsioon vähendab eesmao ja eriti vatsasisu happesust. Mälutud söödamass suunatakse söögitoru kurdudest moodustuvat vagu pidi kiidekasse. · Kiidekas sööt peenestatakse täiendavalt kiidekalehtede vastastikuse hõõrdumisega. · Samuti toimub selles teatava osa lenduvate rasvhapete imendumine. · Kiidekast liigub söödamass libedikku, kus algab pärisseede. · Libedikus jätkub seede samuti nagu enamiku imetajate magudes. · Selle seinad produtseerivad maonõret, mis sisaldab seedet soodustavat soolhapet ja ensüüme. · Veise liitmagu: 1-kiidekas, 2- võrkmik, 3-vats, 4-libedik
annaabi.ee 
