Kõige suurem andme edastus toimub põhja silla ja protsessori vahel. Erinevad arvuti komponendid saadavad elektrilisi signaale, mis positiivsed ning negatiivsed laengud mida esitatakse kahendsüsteemis. Erinevad laengute kombinatsioonid ütlevad arvuti komponentidele, kuidas nad peaksid käituma. Kiibistukud reguleerivad neid elektrilisi laenguid. Näiteks kui liigutada arvuti hiirt, siis hiir saadab andmed läbi hiire juhtme emaplaadile. Andmed lähevad sealt edasi kiibistiku. Kiibistik kontrollib andmed ning uurib kuhu need andmed minema peaks. Kiibistik tunneb hiirest tulevad andmed ära ning saadab need edasi protsessorile. Protsessor dekodeerib andmed ning saadab andmed tagasi kiibistikule mis juhib andmed edasi videokaardile. Videokaart saadab andmed monitorile ja monitor esitab andmed pikslitena ning esitab hiire liikumist kuvaril. Kiibistikud on peidetud rohelise kuuma kindla metalliga, mis juhib kuumust eemale et
graafika ja heli võimekuse. Selle järeltulija oli pisut täiustatud ECS (Enhanced Chip Set) ja rohkelt paranenud AGA (Advanced Graphics Architecture). OCS-i kasutati Amiga mudelitel, mis oli ehitatud 1985. ja 1990. aastatel (Amiga 1000, Amiga 2000, Amiga CDTV, and Amiga 500). Kiibistik, mis andis Amigale selle unikaalse graafikavõimekuse, koosneb kolmest peamisest kiibist: Agnus, Denise ja Paula. o Agnus - Kiibistiku funktisoon oli üldkontroll terve kiibistiku üle. Kõik operatsioonid oli sünkroniseeritud väljund video siinil. o Blitter on Agnuse osa, mis otsustab kiiret andmete liiklust ja muutmist arvuti mälus. Blitter on võimeline kopeerima suuri mälu plokke (video mälu) ühest mälu osast teise suhteliselt kiiresti, see tähendab CPU saab tegeleda teiste käskudega. Blitteri kasutati peamiselt oli graafiliste piltide joonistamiseks ja nende uuesti joonistamiseks ekraanil.
osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid
Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid
Lisaks lubab DDR3-standard kiibi mahuks kuni 8 gigabitti, võimaldades sedasi mälumooduli suuruseks kuni 16 gigabaiti (kasutades 16 kiipi). Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor, mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid, mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid. DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2 moodulitega ja neil on ühendussälk teises kohas. DDR3 SO-DIMM mälumoodulitel on 204 kontakti. DIMM DIMM (Dual In-line Memory Module) - DIMM mälu oli suur edasiminek RAM mälude
Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid
Mikroprotsessor ühendatakse vastavasse pessa AMD mikroprotsessor, põhimälumoodulid vastavalt DIMM mälupesadesse ning võrgutoite saab emaplaat toitekaabli abil, mis ühendatakse pessa ATX toitepesa. Kõvaketas ja CD-ROM seadmed ühendatakse kaabliga pesade IDE abil, kuvari adapteri saab siin ühendada AGP pessa ning ülejäänud lisakaardid PCI pesadesse. Ühendused pesade vahel on realiseeritud kiibistiku baasil, mis koosneb kahest kiibist: põhjasillast ja lõunasillast. Emaplaadi välisühenduste pesi kasutatakse klaviatuuri, hiire ja teiste välisseadmete ühendamiseks. Emaplaadil on ka VGA pesa, mille külge võib otse ühendada kuvari. Veel võib emaplaadilt leida lisatoiteseadmed protsessorile ja elektritoiteelemendi reaalajakella toiteks. 1 Joonis 2 Emaplaadi osad
suremise korral seal olnud andmed kirjutatakse (teiste ketaste pealt kas otse või arvutades). Seda tehakse tavaliselt taustal ning tänu sellele taastab RAID oma normaaloleku iseseisvalt ning nii kiirus kui töökindlus taastuvad juba enne, kui riknenud ketas välja vahetatakse. 44. RDRAM tüüpi mälud. (Rambus DRAM) Rambus, Inc., kes Inteliga tihedas koostöös arendas välja selle mälu tüübi. Täiesti uus kiibistiku arhitektuur. RDRAMi puhul on tegu keeruka skeemiga infoliikumisel CPU, mälukontrolleri ja moodulite vahel, kus on vajalik kolme mooduli korraga kasutamine. 29 Kõik pesad peavad olema täitetud, sest info liigub neist kõigist läbi. Selline keerukus võimaldab andmeid edastada ühe takti juures neli korda, mis ongi kiirusekasvu aluseks. Rambus aga ei andnud oma tehnoloogiat litsentsivabaks, ka ei täitunud lootus RDRAM hindade langusele.
Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 126 instituut. 63 VHDL kood (näide) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 127 instituut. VHDL sünteesitavad konstruktsioonid Süntees on protsess, kus VHDL kompileeritakse teisendatakse konkreetse kiibistiku tarbeks Kõik VHDL-I konstruktsioonid pole ette nähtud sünteesiks. Näiteks on sellisteks ajastusega seotud konstruktsioonid (Delay) Laialdaselt kasutatav sünteesitav konstruktsioon on MUX (multiplexer) lülitus Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 128 instituut. 64 VHDL sünteesitavad konstruktsioonid MUX
Nende tüübid ja parameetrid RAM - muutmälus hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid. RAM miinimum on 4 MB. ROM - püsimälus on töö alustamise käivitusprogramm ja arvutit iseloomustavad andmed. Arvuti muutmäludest Kaasajal kõige levinumad lauaarvutites kasutatavad muutmälud on loetletud tabelis 1. Tabelisse on koondatud kolm põhimõtteliselt erinevate omadustega mälutüüpi, mis nõuavad kõik spetsiifilist arvuti kiibistiku poolset toetust ja erinevat tüüpi mälupesasid. Seega ei ole üldjuhul võimalik installeerida allpoolloetletud erinevaid mälutüüpe samasse süsteemi. Mälusiini laius (bait) · PC133 SDRAM - 8 baiti · PC2100 DDR-SDRAM - 8 baiti · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2x2 baiti Mälusiini taktsagedus (MHz) · PC133 SDRAM - 133MHz · PC2100 DDR-SDRAM - 133MHz · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 400MHz Mälu teoreetiline andmevahetuskiirus ühe kanali kohta (MB/sek)
annaabi.ee 
