Kogu see olukord ajab mul hirmu nahka, ma ei taha siin olla, ma tahan tagasi oma koju, oma voodisse, kuid mind ei lasta sellest unenäost välja. Ma proovin olla narr, nii hea kui võimalik, proovin muusikaga koos liikuda, proovin mitte vaadata kogu aeg Lisat ega da Vincit, kuid kõik on asjatu. Leian end järgmisel hetkel jälle vaatamas molbertit ja seejärel Monat. Olen hirmunud, ma ei oska enam midagi teha, silman toa nurgas ust ja kihutan selle poole. Jõudes tänavale olen ehmunud, kuivõrd kõik erineb tänapeävast, kuigi kõik oli täpselt kirjeldatud raamatutes, mida lugesin, ei kujutanud ma endale seda kõike sellisena ette. Inimesed vaatavad mind imelikult, sellest hoolimata jooksen edasi. Ühele tänavale järgneb teine ja sellele omakorda kolmas. Lõpuks langen jõuetult maha, kahe tänava ristmikul, sulen silmad ja ootan, mis juhtuma hakkab. Ärkan, üleni külma higiga kaetuna üles
aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aegade lõpuni. Eestlus ja eestlaseks olemine on minu jaoks see, et ka minu põhimõtted ja tegevused toetavad seda olemist. See ei tähenda seda, et kui kutsutakse nn barrikaadidele, lehvitan patrioodina trikoloori igal tänavanurgal või kihutan autoga, millel sini-must-valge lipuke eirates liikluseeskirju kirudes saamatuid liiklejaid. Eestlus on minu meelest oma keele ja kultuuri austamine ja hoidmine. Meid on ainult miljon ja eestlased peaksid hoidma kokku, propageerides oma kultuuri ja hoidma emakeelt. Eesti keel on ilus ja kõlaline keel, samas grammatiliselt raske. Seda enam ta on ainulaadne. Tänapäeva noored ei kipu eriti meie emakeelt tähtsustama, kasutatakse palju inglisekeelseid mugandusi, mis on ka põhjuseks keele
Jooksen auto juurde, et mitte jälle külmetuda, kuna unustasin mütsi koju. Olen peaaegu autosse istumas, kui järsku...libastun jää peal ja paiskun pikali. Proovin kiiresti autosse ronida ja panen puhurid tööle. Närvilisena ei ole ma niivõrd ettevaatlik, kui muidu. Lisan autole kiirust, et varem koju jõuda. Ise jään aga mõtlema, kas hiljem tulla apteeki tagasi või mitte? Samal ajal jõuan autoga ristmikuni. Süttib punane tuli, mina aga seda ei märka. Kihutan täie hooga ristmikule välja. Auto kaotab juhitavuse, miski paiskub küljepealt vastu ust, tajun alles nüüd, mis toimub, kuid liiga hilja. Kõik kohad on verd täis proovin end liigkutada, kuid... Leban haiglapalatis, mul on ääretult ebamugav olla, kõik kohad on valusad, tehti mitu lõikust. Pean haiglasse veel mitmeks päevaks jääma, lisaks ootavad ees suured trahvid. Mõtlen, et miks just mina? LÕPP
Jooksen auto juurde, et mitte jälle külmetuda, kuna unustasin mütsi koju. Olen peaaegu autosse istumas, kui järsku...libastun jää peal ja paiskun pikali. Proovin kiiresti autosse ronida ja panen puhurid tööle. Närvilisena ei ole ma niivõrd ettevaatlik, kui muidu. Lisan autole kiirust, et varem koju jõuda. Ise jään aga mõtlema, kas hiljem tulla apteeki tagasi või mitte? Samal ajal jõuan autoga ristmikuni. Süttib punane tuli, mina aga seda ei märka. Kihutan täie hooga ristmikule välja. Auto kaotab juhitavuse, miski paiskub küljepealt vastu ust, tajun alles nüüd, mis toimub, kuid liiga hilja. Kõik kohad on verd täis proovin end liigkutada, kuid... Leban haiglapalatis, mul on ääretult ebamugav olla, kõik kohad on valusad, tehti mitu lõikust. Pean haiglasse veel mitmeks päevaks jääma, lisaks ootavad ees suured trahvid. Mõtlen, et miks just mina? LÕPP
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla
– kaasarvatud KREML – võivad ühel hetkel maa alla vajuda. Miks? Sest meie ja mõned juudid ka tegid kõik Moskva kesklinna metroo sõlmpunktid justkui kõige tähtsamate hoonete alla. Saate aru. Me oleme õõnestajad. NIKOLAI Te olete ikka täielik pask. PIKK FELIX Kardan, et peate endale veel ühe kuuli pähe laskma. NIKOLAI Miks? PIKK FELIX No ehk läheb kergemaks. NIKOLAI No nii loll ma ka pole. Ennem poon ennast üles, kui et ise kuuli pähe endale kihutan. PIKK FELIX Aga soovite ehk äkki minu projekteeritud punkrit kuskile – ükskõik kus maailma nurgas. Ma oskan seda keelt, millest kõik aru saavad. Metsavennad on ära kadunud NIKOLAI Kus te läksite? 71 ANTS Me läksime ära. Me ei leia iialgi ühist keelt. NIKOLAI Päriseks või? Enam tagasi ei tule? ANTS Meie läheme nüüd Columbiasse! NIKOLAI Kuidas? ANTS
tõmbas Hans õlad kõrgele ja andis märku, et tema vehklemiskunstis kaunis kõrgele pulgale olla jõudnud. Ivo kirju-vatilisi sõjamehi nähes, kes ju enamasti endised talupojad ja pärisorjad olid, kräsutas junkur Hans nina ja ütles põlgavalt: «Ma tahan Matsi nime kända, kui need lurjused venelasi silmaga on näinud.» 355 «Mitte ainult näinud, vaid ka võitnud,» õiendas bürgermeister Sandstede. «Kenad võitjad!» pilkas Risbiter. «Andke mulle kümme tublit mõisameest ja ma kihutan kogu selle kodukoonlaste karja ülepeakaela merre.» «Ärge seda tehke, junkur Risbiter,» ütles Sandstede peane naeratusega. «Sellest oleks kahju, sest need koonlased on praegu meie paremad sõjamehed.» «Näha, et teie sõjamees ei ole, härra bürgermeister, sest muidu ei raatsiks teie seda aunime nii lahke käega raisata.» «Sõjamees või mitte, aga seda ma näen siiski, et need mehed võidurikkalt ja rohke saagiga
püüdis selle eest kätte maksta: kuu aega tagasi püüdis ta teda tappa musketikuuliga, nädal tagasi mürgitatud veiniga ja eile nõudis ta kardinalilt d'Artagnani pead.» «Mis, nõudis kardinalilt minu pead?» hüüdis d'Artagnan hirmust kähvatades. «Jah, see on õige nagu evangeelium, kuulsin oma kõrvaga,» ütles Porthos. «Mina ka,» tähendas Aramis. 482 «Siis ei ole mõtet enam edasi võidelda,» ütles d'Artagnan, lastes oma käe julgusetult rippu. «Parem kihutan endale kuuli pähe, et kõigel oleks ükskord lõpp.» «See oleks küll viimane lollus, sest see on ainus, millele ei ole enam rohtu,» lausus Athos. «Kuid niisuguste vaenlaste käest ei ole mul iialgi pääsu,» ütles d'Artagnan. «Kõigepealt tundmatu Meung'ist, siis de Wardes, kellele ma andsin kolm mõõgahoopi, siis mileedi, kelle saladuse ma avastasin, ja lõpuks kardinal, kelle kättemaks läks minu tõttu nurja.»