6. Millal aatom kiirgab või neelab kvandi? 7. Milliste kvantarvudega on määratud elektroni liikumine aatomis (tähistused, väärtused, mida määravad aatomis) 8. Millised elektroni iseloomustavad suurused aatomis on kvanditud e sõltuvad järjestikustest täisarvudest ? 9. Kvanttingimus (valem ja tähistused selles) 10. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes ümber tuuma? 11. Sõnastada Pauli keeluprintsiip; mis sellest järeldub? 12. Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis? 1. Planetaarne mudel- aatomi keskel on väikeste mõõtmetega positiivse laenguga suure massiga tuum, mille ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Koosne kahest prootonist ja kahest neutronist. Alfa osake on He aatom. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15 m. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi läbimõõt on tuuma läbimõõdust 105 korda suurem Vastuolud
2r= 9.Kvantarvud(4) Väätused ja mida nad määravad 1)Peakvantarv- täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. (1,2,3.....) 2)Orbitaalkvantarv- määrab ära orbitaallained mis tekivad elektronide liikumisel ühelt orbiidilt teisele. Tähis:l L=0,1,2,3.....(n-1) 3)Magnetkvantarv(määrab ära elektroni tiirlemis suuna elektronil ml=-l...o...+l 4)Spinn- elektroni pöörlemise suund ümber oma telje. s= 10.Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis. Sõnasta Pauli printsiip ja energia miinimumi printsiip. 1)Pauli keeluprintsiip- samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega n,l,ml, s, elektroni 2)Energia miinimumi printsiip- iga elektron liigub sellisel orbiidil millel tema energia antud tingimuste juures on minimaalne 11. Arvuta elektronide arv kihtidel k,l,m,n,o Peakvantarv määrab ära kihi nr n=1...K...2 N=2 n=2....L....8 n=3...M...18 12
ainet sadeneb 12.02.2006 14 Tõelised lahused Lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonideni Näiteid igapäevaelust: - Suhkrulahus (molekulidena) - Soolalahus (ioonidena) - Söögiäädikas - Merevesi jpt. 12.02.2006 15 Kokkuvõte pihussüstee mide ehk pihuste kohta Pihussüsteemid on ebapüsivad Emulsioonides osakesed liituvad ja vedelikud kihistuvad Suspensioonides tahke aine osakesed sadenevad Aerosoolid lagunevad Kolloidlahuses osakesed koaguleeruvad ja sadenevad Kolloidlahused on püsivamad kui emulsioonid ja suspensioonid 12.02.2006 16 Kokkuvõte pihussüsteemide ehk pihuste kohta Pihustunud osakeste suurus on erinev ja kasvab järgmises suunas: ioonid, molekulid kolloidosakesed osa- kesed emulsioonis, suspensioonis, aerosoolis
E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Inimsilm suudab eristada erinevaid värvitoone kui lainepikkus erineb vaid 5 nm võrra. 4. Kui segada kokku punast, sinist ja rohelist õlivärvi saame musta, miks? Õlivärvid ei segune vaid kihistuvad üksteise peale ning paistavad mustad. 5. Iseloomusta värvusaistingut. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. 6. Milleks ja kus kasutatakse infra- ja ultravalgust? Infravalgust soojuskiirgusena, värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusravis, laserites, sõjanduses.
kontrollida. Termokaameraga ülevaatus: võimalik tuvastada soojalekkeid, kontrollida hoone seina, akende ning liitekohtade kvaliteeti, võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu. Värvide koostises on : sideained- tugeva kile moodustav aine pulbrilised materjalid, mis veega segatult moodustavad pasta taolise massi, mis õhu käes füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena kihistuvad. Jaotatakse mineraalseteks ja orgaanilisteks täiteained- mineraalsed lahustumatud pulbrid, mida lisatakse värvidele pigmentide kulu vähendamiseks või värvile eriomaduste andmiseks. tavaliselt on täiteained valge värvusega (kriit, talk) pigmendid- väga peened värvilised pulbrid, mis ei lahustu sideaines ja vedeldajas, kuid segunevad nendega ühtlaselt, andes segule oma värvuse. värvuse järgi jagatakse
Eri elemente eristab laenguarv Z:Z prootonit tuumas ja sama arv elektrone selle ümber elektronkattes parvlemas. Enamikus tuumades on olemas ka mingi kindel arv neutraalseid tuumaosakesi, neutroneid, kuid nendest ei sõltu, mis elemendile aatom kuulub ja aatomi omadusi mõjutavad nad nõrgalt. Positiivne tuum tõmbab neid kõiki endale võimalikult lähemale. Elektroni leiulaine on tema "koht" aatomis. Tuumale lähimale, põhiseisundile vastava leiulaine peakvantarv n = 1, edasi kihistuvad ergastatud kvantseisundid, mille n = 2, 3 jne. Elementide spektrite ning füüsikaliste ja keemiliste omaduste uurimine näitab, et laias laastus on selline alglähend mõistlik. Tuuma tõmbele alludes asuvad kõi Z elektronid tuumale lähimasse leiulainesse? Siis sarnaneks kõikide aatomite spektrid vesiniku spektrile. Näide: Korjame kirsse koonilisse tuutusse. Esimene kirss langeb tuutu tiputeravikku, kus tema potentsiaalne energia Maa raskusväljas mgH1 on minimaalne.
Geostroofiline voolamine on suunatud piki samarõhujooni ning põhjapoolkeral on voolamine suunatud kõrgema rõhu poolt madalama suunas vaadates paremale. Väiksemale vee tihedusele vastab kõrgem veetase. Seetõttu väiksema veetihedusega piirkonnas on rõhk suurem. Järvedes on temperatuur peamine vee tihedust mõjutav parameeter. Aprilli lõpus on kõikjal ühtlaselt läbisegatud külm vesi. Mais ja juunis rannalähedased alad soojenevad ja kihistuvad, järve keskel säilib segunenud olek. Järsk temperatuuri üleminek termiline baar toob endaga kaasa suure vee tiheduse muutuse. Järve keskel on kevadel vesi külmem ja suurema tihedusega. Veetase on seal madalam ja rõhk väiksem. Järve keskosa kujutab endast geostroofika mõttes madalrõhkkonda ning järve termiline tsirkulatsioon on seetõttu vastupäeva. Termiline baar isoleerib madalad veed, kuhu suubub maismaalt pärinev voog, ja sügavamad järve keskosa veed
Millised protsessid seal toimuvad ? Maakoor hävib laamade kokkupõrke piirkonnas. Kui kokku põrkuvad ookeaniline ja ookeaniline maakoor, siis paksemate setetega maakoor vajub vahevöösse ja sulab seal. Kui põrkuvad kokku mandriline ja ookeaniline, siis vajub samamoodi ookeaniline põhja ja sulab. Mandriline maakoor on vanem ja paksem , niiet ta surub selle ookeanilise vahevöösse ka ja kui mandriline ja mandriline põrkuvad, siis nad kihistuvad üksteise peale, selles kohas on siis maakoor eriti paks. 2) Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. Parasvöötme okasmets: väheviljakas, sademete hulk ületab aurumist, mille tagajärjel toitained uhutakse mullas sügavale. Õhuke huumuskiht. Kõrbes on tugev aurumine ja vähe sademeid, ka põhjavesi filtreerub pinnale ja aurab sealt siis, et kõrb on vastupidiselt parasvöötmele , kus on muld üle uhutud nii kuiv ja kui see põhjavesi ka
Filtrimisega eraldan vedelikus tahked ained mis ei lahustunud ära. Võtan lehtri, lehtri sisse paigutan filterpaberi. Kallan vedeliku lehtrisse. Lehtri all olevasse anumasse tekib mõne aja pärast selge lahus, mida nimetatakse filtraadiks. 9 Vedelike eraldamine jaotuslehtriga. Jaotuslehtrit kasutatakse selleks, et eraldada mittelahustuvaid vedelikke, vett õlist. Teineteises mittelahustuvad vedelikud kihistuvad. Nt. kui vesi ja õli koos kallata klaasist anumasse. On näha, et vesi kui raskem vedelik on põhjas ja õli kui kergem on klaasist anuma ülalosas. Tänu jaotuslehtri abile saame vee ettevaatlikult välja lasta ning õlist eraldada. Aurustamine. Lahustunud aine aurustatakse, et saada kätte see lahustunud aine. Kui filtrime nt keedusoola värvuseta lahus siis filtrile lahustunud ainet ei jää. Kallame lahuse portselankaussi, segame klaaspulgaga ja soojendame põletiga. Vesi hakkab
Kui saastunud, soe õhk eemaldada üldõhuvahetusega ruumi ülaosast, saame hea õhuvahetuse ja sisekliima. Sellist õhu liikumist nimetatakse termiliselt suunatud õhujaotuseks [11]. Ruumiõhust külmem õhk suunatakse ruumi põranda lähedalt väikese kiirusega. Õhk soojeneb ja liigub üles. Kui saasteained eralduvad ruumi koos soojusega, siis annab termiliselt suunatud õhujaotus parima sisekliima. Termiliselt suunatud õhujaotuse eelised: • saasteained kihistuvad ja segunevad vähe sisenenud värske õhuga, • õhuvoolukiirus on väike, ei teki tõmbetuult, • vajalik jahutusvõimsus on väike, • väike turbulentsus. Termiliselt suunatud õhujaotuse puudused: • on oht, et kuum õhk tõmbab sisenenud värske õhu kaasa ja see ei jõua inimeste viibimispiirkonda, • sissepuhkavade läheduses võib tekkida tõmbetuul, • suurte jahutusvõimsuste korral tekivad suured temperatuurierinevused,
3. Veeluku reguleerimisseib Purifikaatorina töötav separaator tuleb enne separeerimist osaliselt täita veega, mis moodustab nn. veeluku. Purifeerimisreziimil väljub puhas kütus taldrikuhoidja ja eraldustoru vahelise kanali kaudu puhta kütuse kambrisse, vesi väljub reguleerimisseibi kalibreeritud ava kaudu vee kanalisse, mehaanilised Reguleerimisseibi lisandidtekitatakse ava valikuga (muda) kihistuvad trumli õige kütuse seintele. ja vee eraldusfaas (vesilukk), kuhu separeerimisel lisandub kütusest eralduv vesi. Liigne vesi juhitakse eraldusfaasist reguleerimisseibi ringkanali kaudu välja. Purifikaatori normaalne vee ja kütuse piir (veeluku piir) peab asuma taldrikute avade välispiiril (I). Reguleerseibi ava läbimõõdu muutmine
ml magnetkvantarv s - spinn Ainetevahelised seosed, tõrjutusprintsiip Keemiliste elementide aatomeid eristab laenguarv Z. Niipalju on prootoneid tuumas ja elektrone tuuma ümber. Tuumas eksisteerivad ka neutraalsed osakesed neutronid, kuid nemad mõjutavad elemendi keemilisi omadusi nõrgalt. Elektroni koha aatomis määrab tema leiulaine, mille määravad kvantarvud. Tuumale lähimale põhiseisundile vastava leiulaine peakvantarv on n=1. Järgmistena kihistuvad ergastatud kvantseisundid, kus n=2, 3, ... Kui selline seaduspära kehtiks kõikides teistes tuumades, oleksid elementide keemilised omadused sarnased. Tegelikkuses see nii pole. Mehaanikast on teada, et kehad püüdlevad minimaalse koguenergia poole. Samas ei saa aga kõik kehad minna minimaalsele energeetilisele tasemele, olles samal ajal ühes ja samas kohas. Sama printsiip kehtib ka mikromaailmas. Sõnastada võiks selle nii: samas aatomis ei saa olla samade kvantarvude komplektiga
Plekke eemaldada majapidamispiiritusega, loputada. Laminaadile ei soovitata hooldusaineid ega vaha. Suurpuhastuses võib kasutada ka nõrgalt aluselist ainet. Puhastamine talub tavalises koristamises kasutatavaid puhastusaineid ja orgaanilisi lahusteid. - ei talu vett ja aluselisi puhastusaineid - liiv jms lahtine sodi kahjustab - kuiv ja väheniiske pühkimine - märja meetodi järel kiire kuivatamine - ei soovitata vahatada, ega kasutada hooldusaineid. Hooldusained kihistuvad, vaha maha pesemisel rohke vesi kahjustab leotavad laminaadi kihte. Kui vahatatakse, siis mõelda kuidas toimub vaha eemaldamine!!! kulutuskiht mustrikiht jõupaber vahekiht põhjalaminaat PÕRANDAKATETE KASUTUSELEVÕTUKORISTUS, KAITSMISEL MEETODID JA AINED
Kalade nahale tekivad õlise aine kogumikud, mida on raske eemaldada. Biokahjustuste eest kaitseks on topiseid töödeldud erinevate biotsiididega, mis on mürgised. Topiseid ja nahku tuleb hoida püsival temperatuuril kuivas ruumis ja hoida tolmu eest. Tuleb vältida uv-kiirgust, tugevat valgustust. Ideaalseks temperatuuriks on harilik toatemperatuur 12-22C. Suhteline õhuniiskus ei tohi tõusta liiga kõrgele. Sobivaim on 50%.Liiga niisketes tingimustes sarved lõhestuvad, kihistuvad. Nahku hoiustatakse kappides, horisontaalsetel riiulitel. Riiulid on kaetud polüetüleenvahu või polüestervildiga. Nahad võidakse asetada ka õhutihedalt suletavatesse ploüetüleenkottidesse. Suured nahad võidakse rulli keerata. Neile on hea teha papist ümbrised, mis kaitsevad mehaaniliste kahjustuste eest. Eriti ohustatud on jalad, vurrud. Väikseid topiseid on hea hoida kappides, suuremaid tuleb hoida avatud ruumides klaasvitriinides. Odavaim viis on topiste
soovitatakse need fraktsioonid ühendada alles paigaldamise käigus. Siiski nähakse kõnealuses alapunktis ette ka võimalus, mille kohaselt materjalid segatakse eelnevalt tootmisplatsil. Sellise tehnoloogia puhul peab silmas pidama, et segamine ei toimuks liiga vara. Tugipinnase peen- ja jämefraktsioonid tohiks ühendada maksimaalselt 2 nädalat enne paigaldamist. Põhjuseks on, et erinevad fraktsioonid kihistuvad: peenem materjal vajub tugimaterjali tühimike vahele ja tulemusena muutub pinnas oma omaduste poolest ebaühtlaseks. Kihistumist soodustavad näiteks tugevad vihmasajud. Alapunkti koostamisel kasutatud allikmaterjal: 1. Tuul, K. Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Atlex, Tartu 2009 2. Viheralueiden kasvualustat. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Helsinki 2004 3. www.klab.ee
annaabi.ee 
