Esmase krohvikihina kasutada Kbelosan P. Automaatne veega segamine ja pinnale pritsimine: kasutada PFT automaatseid kruvipumpasid G4 või G5C, mis on varustatud D8-1,5 tigukomplektiga. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Käsitsi veega segamine: segada koti sisu ca 11 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 3-5 minutit, kuni tekib kellutöötlemiseks sobiv konsistents. Kanda krohv kuni 3 cm ühekordse kihipaksusena pinnale ja kohe h-profiilse alumiiniumlatiga tasandada. Suurema kihipaksuse vajadusel kanda järgnev kiht pinnale 1 ööpäeva möödudes. Krohvikiht ei tohi põrandapinnaga kontaktis olla. Vähim lubatav krohvikihi paksus: 10 mm Kuivamisaeg enne järgnevaid kattekihte: 5 päeva 1 cm kihipaksuse kohta Kulunorm: ca 10 kg/m²/cm. 1 kott piisab ca 1,5 m² katmiseks 20mm kihina Säilivusaeg: vähemalt 6 kuud, kuivas ja puitalusel. Tähelepanu: Õhu, aluspinna, kuivsegu ja joogivee temperatuur peab segamise ja tasandamise ajal olema vähemalt + 5 °C
Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumite ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine ) Tee-elemendid · Sirglõikud· Ringikõverik· Siirdekõverik · Üleminekulõik· Klotoid Pikiprofiil iseloomustab tee üksikute lõikude pikikaldeid ja tee kõrgust maapinna suhtes. Asfaldi segud 1) tavasegud TAB- , PAB ja KAB segud -asfaltbetoon
Hind: 4 - 8 EUR/m² Isetasanduv epomass Kihi paksus 0,52 mm. Isetasanduvad epomassid sobivad väga hästi suuremate koormustega ruumidesse, mida paksem on isetasanduva massi kiht, seda tugevam ja vastupidavam põrand jääb. Tavaliselt paigaldame isetasanduvaid epokatteid: ladudesse, garaazi, trepikotta , tootmis-ja teenindus ruumide põrandale. Vastavalt koormustele ja nõudmistele soovitame valida ka kihipaksuse. Isetasanduvatele massidele on samuti võimalik peale visata erinevat tooni värvihelbeid, mis muudavad põranda veelgi dekoratiivsemaks. Samuti on võimalik kõiki neid masse karestada vastavalt soovile. Isetasanduvaid epomasse on saadaval kõiki toone RAL värvikataloogist. Hind: 1mm. paigalduse kohta. 13 - 17 EUR/m² Epopõrandad Isetasanduv polüuretaanmass Kihi paksus 1,5-2,5mm. Isetasanduvad polüuretaanmassid sobivad pindadele, mille aluspinnaks on näiteks: vineer, asfalt vms
5 3. HÜDROISOLATSIOONIMATERJALID 3.1. Krohvisolatsioon Tihenduskrohvid ehk krohvisolatsioon on tsemendi baasil veetihedad krohvid. Neid kasutatakse pinnaseniiskuse ja mitteveesurverlise koormuse puhul nii välis- kui ka sisepinnal. Tihenduskrohvi kasutades tuleb järgida etteantud minimaalselt kihipaksust, et tagada nõutav veetihedus. Selleks kihipaksuseks on 10 kuni 20 mm. Paika pandud kihipaksuse mitte järgmisel on suur oht pealispinna pragunemisele. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikkude ruumalas ja minimaalses poorsuses. [5] Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinna. See kantakse pinnale, kas käsitsi või pumbaga. Paksema tihenduskihi saamiseks tuleb tihenduskrohv kanda pinnale mitmes kihis. Peale esimese kihi peale kandmist tohib teist kiht peale hakata kandma alles siis kui alumine kiht on piisavalt tugev aga veel niiske. [5]
jooksva meetri kohta ühelt kaldalt: · kui meil on andmeid veetasemete kohta punktides 1 ja 2 vastavalt h1 ja h2 · on teada nende punktide vahekaugus L · on teada filtratsioonimoodul k h +h h -h q = k 1 2 × 1 2 , siin esimene suhtarv on pinnasevee kihi keskmine paksus ja teine 2 L suhtarv on gradient. Analoogiliselt võime arvutada ka arteesiavee vooluhulka. Ainukene vahe on selles, et keskmise kihipaksuse arvutamise asemel kasutame teadaolevat kihipaksust m: Filtratsioonimooduli määramiseks on mitmeid võtteid, nii laboratoorseid kui ka välikatseid. Viimastest on olulisemad katsepumpamised puurkaevudest millega tegeles juba üleeelmisel sajandil teine prantsuse teadlane Dupuit, kes leidis, et kui: · puurkaevu raadius on r · veetaseme alandus puurkaevus on S · puurkaevu mõjuraadius on R · ning filtratsioonimoodul on k, · puurkaevu toodang on Q:
lahendusi. 35) Geosünteetide liigitus, nende omadused Geosünteedid jagatakse:· geotekstiilid, · geovõrgud,· geomembraanid· geosünteetilised savivahekihid · Geosünteete toodetakse enamasti polümeerplastidest: · polüpropüleenist,· polüestrist, · polüetüleenist, · polüvinüülist või polüamiidist 36) Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumiste ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine 37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus? · filtreerimine; · separeerimine ehk eraldamine; · pinnaste tugevdamine ehk armeerimine; · tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda 38) Missugused on geosünteetide omadused?
· otsene päikesevalgus (ultraviolettkiirgus); · kuumus (kuum asfalt on kõrgema temperatuuriga, kui mõnede polümeeride sulamistemperatuur); · madal temperatuur (väga madala temperatuuri juures muutuvad polümeerid hapraks); · pH-tase (vette või vett sisaldavasse keskkonda paigaldatud polüestrid lagunevad kõrge ja polüamiidid madala pH-tasememõjul); · tugevalt keemiline keskkond. 36) Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumite ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine 37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus? · filtreerimine; · separeerimine ehk eraldamine; · pinnaste tugevdamine ehk armeerimine; · tasapinnaline vool ehk dreeniminemööda oma pinda; · vedeliku ja gaaside liikumise tõkestamine.
8. laoturi tasandusplaat peab olema kogu laiuses n6utava temperatuurini soojendatud 9. laoturi kolu peab olema sobiva maardeainega kokku pritsitud, et valtida segu kleepumist kolu kiilge. Glide kasutamine on keelatud. 10. mitmepaanilise laotamise korral tuleb liitekohtade paiknemine ja laotatavate paanide asetsemine ette naha arvestades veelahkmejoonte asukohti 11. projektikohase kihipaksuse kindlustamiseks peab laotatava kihi paksus olema tihendusteguri yarra suurem. Tihendustegur maaratakse kogemuslikult. Laotatava kihi paksust kontrollitakse too kaigus pidevalt ja v6rreldakse materjali kulu pinnauhikule ettenahtud kulunormiga. 12. laotamise kiirus soltub ajaiihikus saadava segu kogusest ja tihendusmasinate joudlusest 13. laoturi seisakut ja sellega seotud tihendamata segu jahtumist tuleb valtida. Segisti tootlikus,
Vundamendi laiuse mõju (EMÜ v) Tõlge(joonise alune txt): Maksimaalsete survepingetega vundamentide all erinevate taldmiku pindalade jaotus. Kus s - vajum; B - vundamendi laius; q surve vundamendi talla all; qy pinnase roome piir. 25. Summeerimismeetod. Seletage lahti nurgapunktide meetod ja selle kasutuskohad. Summeerimismeetod - Idee jaotada vundamendi talla alla jääv pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvutada neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvutatakse pinged Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise summeerimismeetodi puhul arvut pinged pinnases talla keskpunkti all. Vajumi arvutus toimub: 1-tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h peaks vajaliku
3.3 SUMMEERIMISMEETOD Idee jaotada vundamendi talla alla jääv (joon. 4.14). Erinevalt suurused avalduvad nagu teistegi lahenduste puhul: N=Pcos=HLcos pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvut neis kihtides pinged, pingete teistest lahendustest ei sõltu kandevõimetegurid ainult ja T=Psin=HLsin. kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide sisehõõrdenurgast, vaid ka nidususest, Kuna lõigu pikkus, millele jõud mõjuvad on L/cos, siis lihkepinnale summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvut pinged mahukaalust, talla laiusest ja sügavusest. Kandevõimetegurid on antud mõjuvad pinged on: =N/L*cos=Hcos2 ja T/Lcos=Hcossin.
vahel ei ole määrdeainet. Piirhõõrdumine esineb siis, kui detailide vahele juhitud määrdeaine moodustab puutepinnale molekulaarse kihi (paksus 0,l...0,5 m). See kiht ei takista suuremate pinnakonaruste haakumist, kuid vähendab oluliselt adhesioonjõude. Selle tõttu on piirhõõrdumisel hõõrdejõud mitu korda väiksem kui kuivhõõrdumisel. Vedelikuline hõõrdumine on detailide vahel siis, kui pindade on juhitud piisavalt määret, mille kihipaksuse on selline, et väldib täielikult detailide pinnakonaruste kokkupuute. Sellises olukorras takistab detailide liikumist teineteise suhtes mitte hõõrdejõud vaid vedeliku sisehõõrdumine (viskoossus). Sellise olukorra võib saavutada kahel viisil: · juhtida detailide vahele määret piisava surve all · anda detailidele niisugune kuju, et nende liikumisel tekiks kokkupuutuvate pindade vahel õlisurve.
vahel ei ole määrdeainet. Piirhõõrdumine esineb siis, kui detailide vahele juhitud määrdeaine moodustab puutepinnale molekulaarse kihi (paksus 0,l...0,5 m). See kiht ei takista suuremate pinnakonaruste haakumist, kuid vähendab oluliselt adhesioonjõude. Selle tõttu on piirhõõrdumisel hõõrdejõud mitu korda väiksem kui kuivhõõrdumisel. Vedelikuline hõõrdumine on detailide vahel siis, kui pindade on juhitud piisavalt määret, mille kihipaksuse on selline, et väldib täielikult detailide pinnakonaruste kokkupuute. Sellises olukorras takistab detailide liikumist teineteise suhtes mitte hõõrdejõud vaid vedeliku sisehõõrdumine (viskoossus). Sellise olukorra võib saavutada kahel viisil: · juhtida detailide vahele määret piisava surve all · anda detailidele niisugune kuju, et nende liikumisel tekiks kokkupuutuvate pindade vahel õlisurve.
saamiseks peaks kasutama mingit keskmist E väärtust. Selle määramine lihtsa aritmeetilise keskmisena ei ole mõeldav, kuna sügavamal asuvate kihtide mõju on väiksem, kui vahetult vundamendi talla all asuvatel kihtidel. 7.4 Summeerimismeetod Summeerimismeetodi idee on lihtne jaotada vundamendi talla alla jääv pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvutada neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvutatakse pinged Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile. Summeerimismeetod on teoreetilises mõttes vähem range kui elastsusteooria lahendus ja põhineb real arvutust hõlbustavatel eeldustel. Põhilisteks eeldusteks on: pingejaotus tegelikult kihilises pinnases on sama kui ühtlases poolruumis;
annaabi.ee 
