Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus. Koolmeistri peres valitses küll pietistlik vaim, kuid ühtlasi ka teadlik rahvuslik meelsus. Kuna Augusti vend Jaan oli raamatuhuviline ja tal oli mahukas raamatukogu kujunes välja ka Augustil lugemishuvi ja sel teel omandas ta endale vajaliku hariduse, tema ametlik haridustee piirdus vallakooliga venna juures. 1871. aastal hakkas August abistama oma venda tema vallakirjutaja- ja kooliametis. Aasta hiljem võttis kihelkonnakohtu notar Augusti endale ajutiseks abiliseks ja sellesse ametisse nooruk jäigi, esialgu õpilasena, siis asenotarina ja lõpuks notarina. Ta töötas seal peaaegu 8 aastat. Notaritöö viis noormehe mõisaametnike miljöösse, kus olid võõrad eesti rahvuslikud püüdlused ning tõsisemad kultuurilised huvid. Kuid teiselt poolt võimaldas tegutsemine kohtuametnikuna noorel Kitzbergil näha kapitaliseeruva küla vastuolusid kõige teravamal kujul, kuivõrd need ulatusid kohtulaua ette
katkuepideemiad jne; rahvaarvu tõsteti nt võõramaalaste sissetoomisega Pärisorjus: kujunemine ja vabanemine 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus - Vene ajal: 1760. aastateks olid talupojad ülekoormatud, ka aadlikud mõistsid reformide vajalikkust - Katariina II - asehalduskord: rüütelkondade ja linnaeliidi privileege piirati - Aleksander I: 1802.a Eestimaal - talupoega ei tohi välja tõsta, õigus vallasvarale, valla- ja kihelkonnakohtu,d; 1804. a Liivimaal - sama, mis Eestimaal ja lisaks teokoormiste nomineerimine, talumaade mõõtmine ja hindamine, keelati talupoegade müümine ja piirati kodukariõigust; 1804.a Eestimaal - sama, mis Liivimaal, va talumaade mõõtmine ja hindamine = talupojad jäid küll pärisorjadeks, aga suhted olid seadustega reguleeritud; seadused ei rahuldanud tegelikkuses kumbagi poolt > 1805.a talurahvarahutused
aastal tasuta 16 sülda puid. Talu anti CRJ-ile üle 1874.aasta jüripäeval. Vastsele peremehele valmistasid rõõmu Kurgja jõudsalt sirguv mets, mis ümberringi liitus suurte metsmassiividega, väga head ja avarad jõeäärsed aasad ning kalarikas jõgi, mille energiagi tuli rakkesse panna. Viletsad olid aga teed, mis kulgesid otstarbekalt, talu hooned olid väikesed ja vanad. CRJ laskis talu uuesti kaardistada. Kaart kinnitati kihelkonnakohtu poolt 13.mail 1874 ning selle eksplikatsiooni järgi oli Kurgjal põldu vähem, kui leping ette nägi. Samuti jäi J. Luberg võlgu küttepuid ning ei kasutanud renditud maalt saadud põllusaadusi vastavalt kokkuleppele kohapeal elades, vaid viis need minema. Vaatamata lepingu mittetäitmisele nõudis ta CRJ-ilt müügihinna täielikku tasumist, milles viimane õigustatult keeldu. Algas keeruline ja pikaleveninud kohtuprotsess. Elu lõpuaastad möödusidki Jakobsonil Kurgja talus
EAA, f. 3760, n. 1, s. 2351, l. 13 Koopia Jenny von Rathlefi ja Fanny von Bocki 4. juuni 1873 volikirjast talude müümise jätkamiseks Mõisa omanikud volitavad Gustav von Rathlefi jätkama kavandatud ja juba alanud talude müüki, s.o allkirjastama koostatud ostumüügi akte, samuti panema võimalikult kiiresti müüki veel müümata talud ja ajama pärijate eest asju nii ametiasutustes kui Liivimaa krediitsotsieteedi juures. EAA, f. 932, n .1, s. 697, l. 2 Väljavõte Pärnu IV kihelkonnakohtu 30. jaanuari 1887 protokollist Sella talu endise rentniku Ado Lusika kahjutasunõude asjas Lahmuse mõisavalitsuse vastu Ado Lusikas nõudis talu rendilepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest mõisalt kahjutasu 1138 rubla. See oli suur summa. Hüvitist soovis ta saada nii hoonete eest (elumaja 200 rubla, laut 100 rubla jt) kui ka melioratsioonitööde eest (heinamaa puhastamine, aedade ehitus, põldude laiendamine jm). Kohtus sai õiguse aga kostja Maximilian
1803. ja 1804. aasta maapäevadel töötati välja Eestimaa 1804. aasta talurahvaseadus. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa 1804. aasta talurahvaseaduses säilitati feodaalne maavaldus. Liivi- maa seadus oli talurahvale veidi soodsam, sest see keelas talupoegade müümise, kinkimise ja pantimise maast lahus. Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, kuid mitte raudvarale. Pere- mehed said talu suhtes pärandatava kasumiõiguse. Neid võidi välja tõsta ainult vallakohtu otsusega, mis pidi olema kihelkonnakohtu poolt kinnitatud. Talurahvas sai õiguse maad osta. Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja boniteediga. Toimusid talumaade mõõtmised, hindamised ja kaardistamised.Seadus seadis eelisolukorda taluperemehed, kelle müük oli keelatud ja nad ei kuulunud ka nekrutiks võtmisele ega mõisa kodukari õiguse alla. Eestimaa ja Liivimaa maapäevade otsused Talurahva hulgas puhkesid rahutused. Talurahvaseadus vajas revideerimist. Eestimaa maapäev esitas 1811. aastal keisrile omapoolsed ettepanekud
Internationale 1864. aastal hakkas tööle esimene rahvusvaheline tööliste organisatsioon, mille lõid Marx ja Engels. Pjotr tahab Internatsionaali etteotsa panna paavsti, kuid fakt oli see, et Marx ja Engels ei uskunud Jumalat. Pjotr ei vali vahendeid ükskõik, kes etteotsa saab, kas Paavst või Stavrogin. Kas kakssada korda piitsa saada või pang viina vaatamata sellele, et kohtureform oli teostunud ja kohtuvõim oli lahutatud administratiivvõimust, ei laabunud kõik nii hästi. Kihelkonnakohtu kohtunikud võtsid altkäemaksu nt pange viina näol. See tähendab seda, et see reform ei ole mitte midagi andnud. Kramp füüsiline hirmukramp. Peatüki tuum Pjotr ei saa üksi hakkama ja tal on vaja veel kedagi, kes teda aitaks. Ta jutustab oma käitumistaktikast. Ta loetleb neid sotsiaalseid elemente, kes peaksid mässust osa võtma ja teisalt annab õpetusi, kuidas massi hoida kontrolli all. Keel ja Kirjandus 2/2008 Tuglase novell ,,Poeet ja idioot" 6. oktoober 2009
talurahva lapsed suudavad õppida. 17.11.2009 Raikkülas on 1841. aasta sügisel rahutu. Rahutused jätkuvad ka 1842. aastal. Vastuhakk on paljuski seotud ühe inimesega, tema suhtes korda saadetud ebaõigusega. Otto Lilienfeld oli mõisa rentnik, tõstis kõik teoorjuslikud normid kõrgele. Kildema Jüri. 1840. aasta lõpus oli kihelkonnakohus leidnud, et Kildema Jüri ei ole võimeline mõisas tööd tegema oma majandusliku seisu tõttu, seejärel tõsteti ta mõisast välja. Kihelkonnakohtu põhifunktsiooniks oli, et mõisatele täidetavad normid oleks korras. Kildema Jüri ei leppinud olukorraga, käis mitmel pool kaebamas, rääkis enda ja ka teiste Raikküla mõisa talupoegade raskest elust. Mõnel pool võeti teda ka kuulda. Lõpuks, kui ta oli Tallinnasse kuberneri juurde jõudnud, otsustati ta vangistada. 06.02.1842 peeti Järvakandis kohtuistung, kus osalesid mitmed tunnistajad, nendega koos tulid ka umbes sadakond talupoega, kes käitusid üsna
annaabi.ee 
