tööturgu reguleerivate õigusaktide täiendamine ning hakatud koostama iga-aastast tööhõive tegevuskava analoogiliselt Euroopa Liidu liikmesriikidele ja teistele kanditaatriikidele ning toetudes Euroopa Liidu poolt välja töötatud juhistele. Töötuse liigid. Erinevate autorite poolt liigitatakse töötust siiski väga erinevalt. Olgu näitena toodud saksa majandusprofessori Manfred Henniese poolt esitatud käsitlus. Tööpuuduse liigid võivad olla: I.Konjunktuurne töötus e keyneslik (Keynesi) töötus, mis on põhjustatud tööjõu nõudluse langusest majandustsükli langusperioodidel. Võime nimetada ka alanõudmise e tsükliliseks tööpuuduseks. II. Tehnoloogiline tööpuudus, mille all mõistetakse eelkõige protsessiinnovatsioonist põhjustatud töökohtade vähenemist, sest elavtöömahukuse vähenemise efekt on suurem kui uute töökohtade loomise efekt. III. Palgakulude suurenemisest põhjustatud töötus, st töötasud koos lisatasudega
vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab.
vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab.
(amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis
siis milline on ajaperioodil kaks tarbimine C2? Y1(1+r)+Y2 2. . Kui tarbija on valinud nii esimese kui ka teise ajaperioodi tarbimise optimumi, siis asenduse piirmäär võrdub: ) 1 „pluss“ intressimäär r 3. John Maynard Keynes uskus et keskmine tarbimiskalduvus (valmidus) on: väheneb kui tulu suureneb 4. Keskmine tarbimiskalduvus ei alane pikal perioodil Modigliani elutsükli hüpoteesi kohaselt seepärast, et: jõukus ja tulud mõlemad suurenevad 5. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul d C C cY siis keskmine tarbimiskalduvus on: C / Y c 6. Kui Irving Fisheri kahe ajaperioodilises mudelis on Y1=15000 ja Y2=20000 ja intressimäär r on 0,5 (50 protsenti) ning kui laenupiirang (likviidsuspiirang) on siduv, siis C2 võrdub (NB! Näidake arvutusreeglid, valemid ning konkreetsed arvutused, mis viivad valitud vastuseni): 20000 7. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on C=2000+0,8Y ja Y=30000, siis keskmine
Ekspansiivne rahapolliitika nihutab LM kõvera alla paremale, intressimäär alaneb ning kogutulu kasvab. Tulude kasv tekitab kogunõudluskõvera AD nihke üles paremale. Õige Teema 11 1. LCH tarbimismudel eeldab, et lühiperioodil vastab kõrgemale sissetulekule madalam keskmine tarbimiskalduvus APC ning pikal perioodil on tegemist konstantse keskmise tarbimiskalduvusega APC. TRUE 2. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul C=C0+cYd, siis tarbimise piirkalduvus on:c 3. Kui jõukus ja tulud pikal perioodil mõlemad suurenevad, siis elutsükli hüpoteesi kohaselt keskmine tarbimiskalduvus: on konstantne 4. Modigliani elutsükli hüpotees lähtub eeldusest, et indiviidid kujundavad oma tarbimist lähtuvalt eluea jooksul saadavast sissetulekust, kusjuures tarbimise kujundamisel võivad indiviidid nii laenata kui ka säästa. TRUE 5
Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika Avaliku sektori kulutused Keyneslik fiskaalpoliitika Neoklassikaline fiskaalpoliitika Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid Situatsioonikohane e diskreetne fiskaalpoliitika 31 Laiendav e ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav e range fiskaalpoliitika Ettevõtte tulumaks Üksikisiku tulumaks Progressiivse määraga tulumaks Lihtne autonoomsete kulutuste multiplikaator Tasakaalustatud eelarve multiplikaator Riigieelarve
· Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilisi seoseid. · Makroökonoomika uurib makromajanduses toimuvat ja selle uurimise üheks peamiseks eesmärgiks on luua baas majanduspoliitika arendamiseks · Ringkäigu mudeli abil analüüsitakse lühiperioodi reaalse SKP kujunemist. o Seda mudelit nimetatakse veel ka konstantse hinnatasemega lühiajalise tasakaalu mudeliks (ehk keyneslik makromajanduse mudel). J. M. Keynes (1883-1946), inglise majandusteadlane, makroökonoomika alusepanija. · Ringkäigu mudeli lihtsustatud skeemis on 2 majandussubjekti: o kodumajapidamised, mis koosnevad üksikisikust või ühise eelarvega leibkonnast (perekonnast); Turumajanduse tingimustes on kodumajapidamised ressursside omanikud:
annaabi.ee 
