Isegi kui hakkas kalendri järgi kevad, oli meil ikka veel paks lumi maas ja seda sadas aina juurde ja juurde ning välja minnes pidi mütsi kõrvadeni pähe tõmbama. Nüüd hakkab lõpuks kevad saabuma. Paar nädalat tagasi, kui maal vanavanematel külas käisin, olid sealgi paksud hanged, aga kui nädal tagasi maal olin pakkus vanaisa mulle vahtramahla. Kohe varsti saab ka juba kasemahla ja seekord tahan olla esimene, kes seda maitsta saab. Majade ääres on märgata esimesi kevadlilli, kes oma nina lume alt välja pistavad ja päikest otsivad. Kindlasti ei lähe enam kaua, kui ka esimesed rohelised rohulibled juba paistma hakkavad ja kased hiirekõrvus on. Pühapäeval nägin üksikut toonekurge, kes jalutas teeääres, et jalgu soojendada soojal asfaldil. Ka kuldnokad ja teised linnud on juba kohal, aga neid laulmas pole veel kahjuks kuulnud. Isegi pardid Koreli ojal on lõbusamad ja hakkavad varsti pesa ehitama.On ju linnud ikka meile kõige peamised esimesed
Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaevama end välja lumest. Piiluvad mu poole Ta õues nägi kevadlilli, Läbi akna koolis. Nüüd tatsata võib jalad villi. Kõrgel taevas paistis päike, Õue pääsu juba ootan, pesast ilmus karu väike. Kuulda linnulaulu loodan. Väiksel karul tuju hea, Lähedal on suve algus ei magama ta enam pea. Kuigi alles kevad algas.' Kevadrõõm Kevad
üle tänava vaid vaatab kas auto ei lähene Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad Kõige toredamad on klassiõhtud kus saame oma oskusi proovida joostavõistelda tantsida laulda ja joonistada. Eelmine klassiõhtu toimus metsas kus pidime tundma ilmakaari teemärke ning loomajälgi. Võistlus oli keeruline aga meie rühm sai ikkagi esikoha. Poisid jäid teiseks sest kogusid vähem punkte. Metsas nägime sinililli ülaseid ja muid kevadlilli. Nädala pärast kui ilm ilus püsib, siis korraldame lõkkeõhtu. Ruttasin siia et sind aidata. Ma nägin et sa tuled. Saima teadis et Mari ootab. Ta ei saanud minna sest pidi kodus ema aitama. Tüdruk läks välja aga tuli varsti tagasi. Talle meenus et homseks on luuletus pähe õppida. Raadiost öeldi et homme on ilus ilm. Lastel on hea meel sest vihm on lakanud. Nad jooksevad õue kus on suured lombid. Lapsed kilkavad ja naeravad sest soojas vees on tore paljajalu paterdada
Suvepealinn Pärnu on aga nimelt juba mitmeid aastaid kogenud erinevaid üleujutusi ja torme, mida kohalikud oma lapsepõlvest ei mäleta. Kui inimesed on võimelised kohanema eluks pea kõikjal, luues selleks endale sobivad tingimused, siis taimedel ja loomadel on see keerulisem. Näiteks tänavu aasta erakorraliselt lumevaene talv on ohuks viigerhüljeste poegadele, kellest suur osa ellu kahjuks ei jää. Mitmel pool on inimesed näinud oma aedades õitsemas ka kevadlilli. Seega nagu näha, siis kliimamuutus mõjutab igat biosfääri ja kuigi inimesi mõjutab see hiljem, kui muud elusloodust, siis ilma looduseta ei püsi ka meie siin planeedil kuigi kaua. Kuid kuidas saame me olukorda parandada või siis seda mitte hullemaks muuta? Eesti mastaabis arvan, et peaksime hoidma oma metsasid, mille poolest me kuulsad oleme ning igaüks võiks teha loodusele heateo ja istutada puu. Üha enam peaksime
Sel päeval söödi: sealiha, seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäeval kadunud, süüakse ikka tavapärast toitu ja ei peeta enam kinni rituaalidest, mis olid vanal-ajal. Suvistepüha- (liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni) tüdrukud ehtisid end kiigele minnes kullerkuppudest pärgadega. Kiigel jagati ka kaselehtedega värvitud mune. Tuppa toodi sel päeval kase- ja toomingaoksi ning kevadlilli. Kaseokste sissetoomisele eelnes suurkorrastus nii majas kui selle ümbruses. Pühade laupäeval käidi saunas. Toitude poolest sarnanes karjalaskepäev kevadpühadega. Valmistatavad toidud sel päeval olid: piima-tangusupp, piima-riisisupp, piima-mannaklimbisupp, kamakäkid, kamakört, kohupiimakotletid, kohupiima-rukkileivatoit, kohupiimajuust, sepik, kaerakile, karbid. Tänapäeval tundub, et on ka see kalendri tähtpäev unarusse jäänud
püsida. Sellesse rühma kuuluvad noorte kooskäimised, simmanid, maskeeritute ,,sandistamised" ja kiigelkäimised. · Jõuluõlgede komme vahetus jõulupuukombega. · Rahvusvahelise sümboolikaga postkaartidelt saime tuttavaks pühadejänesega ja päkapikkudega, samuti jõuluvanaga. · Lihavõttepühade meelisteemad olid värvilised munad, pajuurvad, tibud ja põlvpükstes pühadejänes munakorviga, suvistepühade puhul kujutati kevadlilli, kaseoksi ja lembemotiive. Aprillikaartidel naerdi taunitavaid omadusi: riiakust, räpakust, lobisemishimu, liiderlikkust, rikkuseiha, liigsöömist, keigarlikkust 7 jms. Kõige rikkalikum oli jõulukaartide temaatika: Inglid, küünlasära, kellukesed, laternatega päkapikud, lumi jne.. RAHVAKALENDER NÜÜDISAJAL. · Sotsialismiideed kuulutavad oktoobri pühad varjutasid rahvakalendri
Leia tähesegastikust üles järgmised sõnad: Hapupiim, kala, kohupiim, paprika, sibul, hernes, kanamuna, kurk, peet, till, jogurt, kapsas, liha, piim, tomat, juust, kartul, mahl, pirn, vorst, kaalikas, keefir, marjad, porgand, õun Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil: http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.htm KEVADLILLED Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse. Õiged vastused: 1. lumikelluke 2. krookus 3. nartsiss 4. võilill 5. sinilill 6. piibeleht 7. nurmenukk 8. tulp 9. ülane Kasutatud allikas: Kevadlillede ristsõna, 17. november 2009, aadressil: http://tiiasalm.googlepages.com/loodus%C3%B5petus Laura Järv Klassiõpetajad II
tiibadel säravad eredad silmlaigud. Kui esimesena kohata kuldkollast lapsuliblikat, siis arvati, et tuleb kuldne suvi. (lisa 21 pilt liblikatest). Õitsema hakkavad ka varsakabjad. Külmast kevadveest tulevad välja nende õiepungad, need avanevad ja paari kolme päevaga kollendab kogu kaldaäärne madalik. Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi need meenutavad tõesti varsa kabja jälgi. Rahvas kutsub taime veel konnakapsaks. Lumikelluke on üks esimesi kevadlilli, keda võib aedades õitsemas näha juba märtsis. See vapper lill ajab 5 oma varsi ja õisi isegi läbi lume valguse poole. Maailm muutub roheliseks mitte päevade, vaid tundidega. Kevad suriseb mullas, vuliseb ojades, heliseb põldudel, laulab metsas ja taeva all. Aasal õitseb kullerkupp. Ta kuldkollased õiekupud otse põlevad päikese käes ja panevad hõiskama heinamaa ja selle ääres lõhnava kevadmetsa. Võilillgi on kevade sümbol
annaabi.ee 
