lossis Soesti linna lähedal. Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop. Kettler saabus Liivimaale umbes siis kui ta oli 20 aastane. 1551. aastal sai Kettlerist ordu majandusülem Võnnus. 1554. aastal toimus Kettleri karjääris järgmine oluline tõus, kui tast sai ühe olulisima ordulinnuse ja ametkonna, Dünaburgi komtuur. Et Dünaburg asus Leedu piiri lähistel, tekkisid Kettleril sealsete võimukandjatega peagi tihedad suhted. Erinevalt Fürstenbergist, kellel oli leedulastega tekkinud konflikte, sai Kettler nendega hästi läbi ja saavutas eriti lähedased suhted mõjuka Radziwillide suguvõsaga.
1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine. 1560- 2.august Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotus venelastele. 21.august venelased vallutavad Viljandi. oktoober suur talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1562-Gotthard Kettlerist saab Kuramaa hertsog. Rootslased vallutavad Padise ja Pärnu. Liivisõja tulemused: Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud, sest keskenduti linnuste kaitsmisele, maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud, kõik välilahingud kaotati. Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni. Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste
võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla. Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud 2. augustil 1560 hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus Vene väed purustasid
Fürstenberg Taani meelne, Kettler Poola. Taani kuningas võtab Saare-Lääne piiskopkonna ja Kuramaa enda kaitse alla, saab tasuks endale piiskopi nimetamise õiguse iga kord kui koht vabaneb. Salaleping, mis sõlmiti, sätestas, et senine piiskop astub tagasi ja kuningas saab nimetada uueks piiskopiks oma venna, hertsog Magnuse. Kevadel saabub Magnus Kuresaarde 400 palgasõduri ja muude meestega, majapidamisega jne. Ostab Tallinna piiskopkonna. Kettlerist saab Kuramaa ja Zemgallia hertsog. Liivimaa jagatud erinevate valitsejate vahel. Riial eristaatus, kuni ollakse valmis allutama Poolale, 1581. 1563.aastal peapiiskop sureb-pärast seda ei hakatud vaimulikku järglast Poola võimu poolt otsima. Koadjuutor Christoph asub tegutsema iseseisvalt, soovis mängida peapiiskopi ala Rootsi võimudele. 31.oktoober 1563 jõudis vastava kokkuleppeni, millega oleks peapiiskpi ala läinud Rootsi võimu alla, aga Rootsi väed olid kaugel.
Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aastal lagunes Vana-Liivimaa lõplikult: Tallinna linn ja Harju-Viru rüütelkond andsid end juunis Rootsi kaitse alla, ordumeister ja peapiiskop andsid oma valdused aga Poola võimu alla, viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte valdused. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla Varauusaeg · Liivi sõda (15621583) Kui Vana-Liivimaa riigid 1562. aastal lõplikult likvideeriti, jagunes Eesti ala nelja võimu
tagasi. Uuesti Saaremaal 1561 koos kuninga asehalduriga. Nüüd lakkas olemast Saare- Lääne piiskopkond ja need alad liideti Taaniga provintsina · 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog. Liivimaa kuningriik 1570-1577 Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus. 1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud. Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola valdusesse, 1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi Rootsile jäid Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa.
Oluline see,et 28 nov annab ordumeister, linnad ( võnnu ja Volmeri) + orduvasallid truudusvande Sigismund II Augustile. Oluliseim neist Pacta Subjectionis, mis tõlkes oli alistumisleping, millega määrati ära senise ordumeistri ja kuninga omavaheline suhe, määrati Liivimaa tulevane valitsemine/ riigikorraldus. Ketlerist saab Poola kuninga vasall. Alad, mis jäävad põhja poole väina jõge nim Väinataguseks liivimaaks või Üleväina liivimaaks, need alad jätab kuningas endale , Kettlerist saab nende alade administraator. Kõik linnused ja linnad mis seal olid said Sigismundi omaks, teoorias. Tegelikult paljud üleväina alad olid rootslaste ja venelaste käes. Puudutati Põhja.-Eestit, mis oli rootslaste valduses+ sooviti alade liitmist. Kui Pacta Subjectonises loeti alasid, mis Poolale kuulusid, Taanile kuuluvaid alasid üles ei loeta. Riia säilitab oma iseseisvuse. Teine dokument, mis on dateeritud 28 nov 1561 on 27punktiline Privilegium Sigismundi
annaabi.ee 
