mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi. BIOS tegeleb ka teiste arvutisse paigaldatud lisakaartidel asuvate BIOS-ide aktiveerimisega, näiteks on SCSI- ja videokaartidel enamasti oma BIOS-i kiip. BIOS kontrollib lisaks veel, kas tegemist on külma alglaadimise (cold boot) või korduva alglaadimisega (reboot). BIOS kontrollib operatiivmälu (RAM), sooritades kirjutamis/lugemistesti (read/write test) igale mäluaadressile
kokkupuutel ketastega tekivad mikroskoopilised osakesed, mis levivad kõvaketta sees. Alaline õhufilter on paigaldatud õhuvoolu ette, et eemaldada need osakesed enne kui nad jõuavad kahjustada õrnu kettasiseseid mehhanisme. Enamikel kõvaketastel on väike ava, mis varustab kõvaketta sisemust vähesel määral välisõhuga. Selline õhuvahetus võimaldab ketta sisemise rõhu ühtlustumist välisrõhuga, mis võimaldab kettaseadmeid kasutada erinevates keskkondades ilma ala- või ülerõhu tekkimiseohutavast failisüsteemist. 6 Kõvaketta ehitus. Kõvaketta ajalugu Kõvaketta arengus on väga suur ja oluline roll olnud IBMil. Just see ettevõte tootis esimesed digitaalsete andmete kandjad, mis suutsid andmeid salvestada suuremas koguses kui eelkäijad
.......lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda:
mahu juures, kuid nüüdseks on juba CD plaadid selle hinnapiiri murdnud. 5. MAGNET-OPTILINE KETAS 5.1 Ehitus MO-ketas meenutab tavalist 3,5-tollist disketti, olles sellest umbes kaks korda paksem, muudelt mõõtmetelt aga sama. Ta mahutab standardselt 128MB (1X), 230MB (2X), 540MB (5X) and 640MB (5X) . MO-ketta lugemiseks vajalik seade mahub arvutis samasse avasse, kuhu sama suur disketiseadegi. Toodetakse ka õhemaid MO- kettaseadmeid, mis sobivad Notebook'ide korpusesse. Levinud on ka välised seadmed, mida on lihtne tõsta ühe arvuti küljest teise juurde. Toodetakse ka 5,25" kettaid vahemikus 650 MB (1X) kuni 9,1 GB (14X) Tavalisele kõvakettale või disketile andmete salvestamine toimub magnetvälja abil. Andmete salvestamiseks kuumutatakse laseriga vastavat punkti kettal kuni materjali Curie punktini (MO ketta puhul umbes 200 kraadi), millest kõrgemal temperatuuril on
milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-
seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor
koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see
kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt
alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid,
mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS
edasi.
Kui arvuti sisse lülitada, võtab BIOS juhtrolli enda kätte ja asub tegutsema. On ka
võimalus siseneda BIOS-i juhtprogrammi.
Selleks on vaja klahve "Del", "F1", "F2", "Esc", "Ctrl-Esc" või "Alt-Esc". Näiteks kuvatakse
selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate
seadistusvõimalustega
Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida kasutatakse. Emaplaadi tüübid (form factor)
lihtsalt ketas) ikoonid. Igale kettale moodustatakse failide paigutustabel ja tühi kettakaust (peakataloog). Arvuti kõvaketas vormindatakse tehases ja kasutajal pole seda tavaliselt vaja hiljem teha, pealegi hävib ketta vormindamisel sellel olev info. Ajalooliselt on Windows operatsioonisüsteemides kasutusel järgmised failipaigutustabelid: FAT, FAT32 ja NTFS. Viimane on kõige täiuslikum, kuna võimaldab ühe kettana käsitleda väga suuri kettaseadmeid, kusjuures väikseima failile eraldatava kettaosa (klastri) suurus ei sõltu ketta suurusest. Ketta mahtu kasutatakse kõige ratsionaalsemalt, töö on kiire ja kasutada saab tõhusaid turvameetmeid. NTFS võimaldab kasutatud ketta mahu kokkuhoidmiseks harva kasutatavaid kaustu kokku suruda (pakkida). Windows XP loeb kõigi failipaigutustabelite faile (Windows NT ei lugenud FAT32 faile). Kui arvuti töötab ainult Windows XP-ga, tuleks kasutada NTFSi. Kui soovitakse selle kõrval
4. Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Ameerika, Mehhiko, Kariibi mere saared 5. Venemaa, Ida-Euroopa (sh Eesti), Aafrika, India, Põhja-Korea, Mongoolia 6. Hiina 4.6. Magnet-optiline ketas MO-ketas meenutab tavalist 3,5-tollist disketti, olles sellest umbes kaks korda paksem, muudelt mõõtmetelt aga sama. Ta mahutab standardselt 230 MB. MO-ketta lugemiseks vajalik seade mahub arvutis samasse avasse, kuhu sama suur disketiseadegi. Toodetakse ka õhemaid MO-kettaseadmeid, mis sobivad sülearvutitesse. Levinud on ka välised seadmed, mida on lihtne tõsta ühe arvuti küljest teise juurde. MO-ketaste eelised Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem. See tähendab, et mingi dokumendi lugemiseks ja sellel pisiparanduste tegemiseks pole vajadust faili lahti pakkida, kõvakettale ega sealt tagasi kopeerida
sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60...300 Mb informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on sama suured, kui disketi- või kõvakettaseadmel, nii et võib ta paigutada vaba koha olemasolul otse arvutiplokki. Striimer ei asenda kettaseadmeid ja ta pole ka kassettmagnetofoni baasil realiseeritud välisseade. Ei või öelda, et striimer oleks kõige hädavajalikum seade arvutikomplektis, kuid tema olemasolul on tast kindlasti abi.Võrreldes teiste andmekandjatega on lindiseadmete eelis odavus. Puuduseks 12 aeglus, andmeid ei saa lugeda suvalisest kohast suvalisel ajahetkel nagu ketasseadmetel, vaid peab ootama, kuni lint on jõudnud ennast kerida soovitud kohani. magnetketas
mile teatada (Safely remove hardware Windowsis, Unmount UNIX-süsteemides). Lindiseadme ehk striimeri (streamer) kasutusala piirdub tänaseks andmete varundamise- ga. Põhjuseks on lindi jadapöördus (suvalisele failile ligipääsuks on halvemal juhul tarvis kogu lint ümber kerida). Tänapäeval on levinud DDS40 -4 (20 GB) ja DAT41 72 (36 GB) lin- dikassetid. Lindiseadet tuleb puhastuskassetiga regulaarselt puhastada. Lintide plussiks on nende vähemalt 10-aastane eluiga. Kettaseadmeid tähistatakse Windowsis tähtedega A:, B: jne, kusjuures esimesed kaks tähte (A:, B:) on reserveeritud disketiseadmete jaoks, C: tähistab kõvaketta esimest partitsiooni ning ülejäänud tähed ka kõvaketta partitsioone või muid seadmeid. UNIX-tüüpi süsteemides asuvad kettaseadmed ,,failidena" kataloogis /dev, kusjuures dis- ketiseadmete tähis on tavaliselt fd, kõvakettaseadme tähis hd, laserkettaseadme tähis cdrom ning USB-välismälu tähis sd
annaabi.ee 
