inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia. SÜÜDISTUS Selleks, et kedagi vastutusele võtta. oli loomulikult vaja teatavaid põhjendusi. Usuküsimustes kõlbal niisuguse põhjendusena see, kui üks inimene süüdistas teist ketserluses, ketserlusele kaasatundmises või ketserite abistamises. Inkvisitsiooni jube kuulsus lõi elanike hulgas hirmu ja terrorit, mis omakorda sünnitas hulgaliselt pealekaebusi, mille enamiku aluseks olid väljamõeldud või juhmid ning naeruväärsed kahtlused. Inkvisitsioon jaotas pealekaebajad kahte liiki: need, kes esitasid konkreetseid süüdistusi ketserluses ja need, kes viitasid ketserluses kahtlustatavatele. Pealekaebajateks kui ka süüdistajateks võisid noorukid olla alates neljateiskümnendast
· Eesotsas vanem oldermann · Kaitsepühak oma kabel või kirik · Seltsielu korraldus: käitumine ja joodud Ülesanded: Kontroll käsitöönduslike toodete tootmise ja kvaliteedi üle Vastastikune abistamine Ühiskassa pidamine Linna kaitsmine Väikegild ühe linna käsitööliste gild Sellide, õpipoiste arengu kasv Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus
Loobudest varast, ehk ka mustadest ja patustest mõtetest ei saanud kurat neid enam kätte? Kokkuvõtlikult saab öelda, et keskaja talupoeg kartis nälga ja näljaga kaasas käivaid epideemiaid, ta kartis oma isandat, kes tihtipeale tõukaski ta nälja äärele. Ta kartis nõiaprotsesse, sest kadedaid keeli võis olla kõikjal, ta kartis ka inkvisitsioonikohust, sest ketserina ei meeldinud ta kirikule. Usk parematesse võimalustesse, hirm kuradi ees, sundis teda aga ketserlusele. Talupoja elu oli just kui suletud ringi kõik mõjutas kõike. Üks hirm asendus teisega vaid usk Jumalasse, töö, mis andis lunastuse tõi neile helgemaid päevi. Kasutatud kirjandus Andresen, C. Ritter, A. M. Kristuse ajalugu I/2. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 2000. Lk 156-157 Goff, L. J. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2000. Lk 319-335, 413-415 Goff, L. J. Keskaja inimene. Avita, 2002. Lk 116 - 139 Gurejevits, A. Keskaja inimese maailmapilt. Kirjastus ,,Kunst", 1992
Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust, nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi).
Nende ideaaliks oli elatuda ainult kerjamisest. Vaimulike ordude liikmed ei lahkunud üldiselt oma kloostriseinte vahelt, kerjusmungaordu liikmed aga rändasid ringi (vahepeal pöördusid kloostrisse tagasi ka ikka). Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele, seetõttu jõudis ka usk paremini kohalikeni. Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik
St et feodaali maavaldus oli jaotatud kaheks. Osa oli jaoutatud välja talupoegadele ja feodaal loob ka oma majapidamise ehk mõisa. Talupoja maksud on teoorjus mõisapõllul. Tasuks maa kasutamise eest peab ta tegema teotööd mõisapõllul. Kujuneb välja pärisorjus ja teotööd. Alloodi puhul feodaalsuhted ei kehtinud. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine Lääne-Euroopa keskeaegne kirik oli katoliiklik (kr.k katholiloks üleüldine: vastandina sektanlusele ja ketserlusele). Esimesi kristlikke krsitlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga 313. 381 aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Hispaanias ja Gallias (Prantsusmaal) levis ristiusk kiiremini, sest nad kuulusid sellel ajal Rooma koosseisu. Euroopa rahvaste
· Hierarhia: meister, sell, õpipoiss · Eesotsas vanem oldermann · Kaitsepühak oma kabel või kirik · Seltsielu korraldus: käitumine ja joodud Ülesanded: · Kontroll käsitöönduslike toodete tootmise ja kvaliteedi üle · Vastastikune abistamine · Ühiskassa pidamine · Linna kaitsmine Väikegild ühe linna käsitööliste gild Sellide, õpipoiste arengu kasv Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus
Esines ka ketserlust, tuntuimad olid katarlased, kes arvasid et maailma on jumala ja saatana koostöö. Ketserluse vastu olid ka ristisõjad, tuntuim albilaste sõjad., ketserid said lüüa. Loodi ka spetsiaalne kohus inkvisitsioon. Neile, kes ketserlusest loobusid, määrati tavaliselt karistuseks väiksed rahatrahvid, paastumine või palvetamine, kui ketserlust üles ei tunnistatud tuli see ülekuulamistega välja selgitada. Selleks võis kasutada ka piinamist. Karistuseks ketserlusele määrati kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Ristisõjad Paavstisvõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, taheti vabastada kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõja ajendiks saigi Bütsantsi üleskutse Rooma paavstile appiminek. 1096 kuulutas paavst Urbanus II kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Lääne-euroopa rüütliväed vallutasid Jeruusalemma ning tapsid tuhandeid
väljaandele, mille raskuse all laud looka vajus. D'Artagnan võpatas. «Kahtlemata olen ma sunnitud tunnistama selle teema ilu. Samaaegselt pean aga ütlema, et ta käib mulle üle jõu. Mina valisin teise teema. Ütelge, kallis d'Artagnan, kas see meeldib teile: «Non inutile est desiderium in oblatione» ehk selgemalt öeldes: «Issandale ohverdades ei tee halba tunda natuke kahetsust».» «Pidage kinni!» hüüdis jesuiit. «See teema läheneb ketserlusele. Peaaegu samasugune lause on ketseri Janseniuse teoses «Augustinus», mille timuka käed varem või hiljem põletavad. Olge ettevaatlik, mu noor sõber. Te jälgite valeõpetusi, noor sõber, te saadate ennast hukatusse!» 2Sa tunned kahetsust kuradi pärast (ladina k.). 3Argument ilma mingi ilustuseta (ladina k.) «Te saadate ennast hukatusse,» ütles küree valulikult pead raputades. «Te puudutate kuulsat tahtevabaduse küsimust, mis on surmavaks komistuskiviks. Te
annaabi.ee 
