Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid: 1) KONIIDIKANDJA- lihtne või harunenud seeneniit, mida ei kata seene või taime kude 2) SULETUD VILJAKEHAD- eoslaager ja pükniid KANDSEENTE (Basidionycota)PALJUNEMINE: Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID
Koniidikandja e. konidiofoor, conidiophore - lihtne või harunenud *somaatiline *seeneniit, mis on spetsialiseerunud *koniidide tekkeks. Kotteos e. askospoor, ascospore - *karügaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskotis endogeenselt tekkiv *haploidne *eos. Kübar, pileus, cap - *basidioomi või *askoomi kübarjas *viljakeha osa, kus paikneb *eoslavakandja *eoslavaga. Lehtereosla e. apoteetsium, apothecium - avatud *askoom; tüüpiliselt liudjas, karikjas või ketasjas, *jalaga või *istuv, ülaküljel paikneva *eoslavaga; harvem diferentseerunud *jalaks ja *kübaraks, kus *eoslava paikneb viimase kärjelisel, kurrulisel, voldilisel või siledal välispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal või on sellesse osaliselt süüvinud Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) üks võimalikke *sümbiootilisi toitumissuhteid rohevetikate või tsüanobakteritega; tulemusena moodustub spetsiifilise struktuuriga *samblikutallus.
S. SIUGKONNALISED Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 11 S. PÄRISKONNALISED Kere lühike ja lai, kael väga vähe eristunud, saba puudub, jäsemed hästi arenenud ning tagajäsemede enamasti märksa pikemad kui esijäsemed, liikumisviisiks hüppamine Sgk ketaskeellased – keel on ketasjas. N. köidikkonn Sgk lehekonlased – varvaste otstel kettalaadsed napakesed. Elavad enamasti puu otsas. N. lehekonn Sgk lendkonlased – enamikus puu otsas elavad liigid. Paljudel on varbad ujulestade ja nappadega, mistõttu võivad nad puu otsas osavasti ronida ja ühelt puult teisele liuelda. N. lendkonn Sgk mudakonlased – N. mudakonn, Sgk kärnkonlased – jäsemed enam-vähem ühepikkused. Nahk rohkete mürginäärmetega (krobeline) ning suhteliselt kuiv. N
Süda 3 osaline. 16.3.7.1. Selts Sabakonnalised Pika keha ja sabaga. N. sisalsireen, koopaolm, vesilikud, salamandrid 16.3.7.2. Selts Siugkonnlised Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 16.3.7.3. Selts Päriskonnalised Kere lühike ja lai, kael väga vähe eristunud, saba puudub, jäsemed hästi arenenud ning tagajäsemede enamasti märksa pikemad kui esijäsemed, liikumisviisiks hüppamine Sgk ketaskeellased keel on ketasjas. N. köidikkonn Sgk lehekonlased varvaste otstel kettalaadsed napakesed. Elavad enamasti puu otsas. N. lehekonn Sgk lendkonlased enamikus puu otsas elavad liigid. Paljudel on varbad ujulestade ja nappadega, mistõttu võivad nad puu otsas osavasti ronida ja ühelt puult teisele liuelda. N. lendkonn Sgk mudakonlased N. mudakonn, Sgk kärnkonlased jäsemed enam-vähem ühepikkused. Nahk rohkete mürginäärmetega (krobeline) ning suhteliselt kuiv. N
pidevalt kogu elu jooksul. Elavad mullas ja metsakõdus, kus toituvad kõdunevast taimsest materjalist. Klass: Putukad Insecta 1. Väliskuju on putukatel ürgselt piklik, selja-kõhu suunas ehk dorsoventraalselt veidi lamenenud. Lülid on üksteisega laialt ja tihedalt liitunud. Evolutsiooni käigus on sellest ehitusplaanist mitmesuguste kohastumiste tõttu välja arenenud mitmed erineva kehakujuga vormid: pikk silinderjas nõelhark, kerajas poilased ja kärsaklased, ketasjas - lutikad ja täid, külgedelt kokku surutud kirbud, sipelgjas sipelgad. Siiski on suured vormid erandlikud ja tunduvalt rohkem on väiksemaid kuni 0,2 mm pikkuseid putukaid. 2. Keha liigestus. Pea, rindmik ja tagakeha. Pea on ühtne kapsel, millele kinnitub paar tundlaid, paar liitsilmi ja 1-3 lihtsilma ning suu ümber kolm pari toitumisega seotud jätkeid ehk suiseid. Rindmiku moodustavad kolm lüli, millest kujuneb ees-, kesk- ja tagarindmik
suunatud, keerdumine paremale või vasakule, sarvkiht, lubjast prismakiht, pärlmutterkiht. Osadel kaas ava sulgemiseks, kaas on jala osa. Al.kl. eeslõpuselised, tagalõpuselise, kopsreod. Eeslõpuselised meres, vähem magevees, koja avaga sulgeb kaanega. Taimesööjad, röövloomad, parasiidid. N:meres - kauri, merikõrv, liudkodalane, rapaan, ranniklane magevees ematigu (jõe, järve ematigu), keeristigu (harilik-, lombi-), sulgtigu (koonusjas-, ketasjas-), vesiking, Erinevad õmbluse sügavuselt, kaane erinevus. Kopsteod kohastunud elule maismaal ja magevees. Lõpused kadunud,mantel talitleb kopsudena, hingates õhku, koja suue kaaneta. Mõnel koda mandunud (nälkjad). Taimesööjad, mõned röövloomad, mõlemasoolised, paarituvad, koevad, areng otsene. N: Eesti magevees harilik mudatigu e. mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu,
Pikk liigendunud pea suurte jätketega (mille abil ka kulgetakse), rindmik pisematega, tagakeha hoopis ilma. Kl. pisivähid (Tantulocarida): Tillukesed, aerjalgsete moodi, kuid ilma jalgadeta. Süvameres elavate suuremate vähkide välisparasiidid. Kl. keelussid (Pentastomida): Usjas kere jäsemeteta, pea viie lühikese sõrmja jätkega, neist keskmisel suu, külgmistel küünised. Kere jätketeta. Lahksoolised. Vastne 4-6 lühikese jalaga. Kl. lõpushändsed (Branchiura): Lame ketasjas pearindmikukilp katab nelja rindmikulüli lühikeste ujujalgadega; tagakeha mandunud, lõpeb laia hargiga. Ülalõuad moondunud imikärsaks, eesmised alalõuad moondunud iminappadeks. Peas paar liitsilmi ja kaks paari väikesi vastsesilmi. Kesksool pimejätketega, kohane hulga vere varumiseks. Näide: kalatäi (Argulus foliaceus). Kl. kõrgemad vähid (Malacostraca): Rindmikulülisid ikka 8 (neist eesmised võivad peaga kokku kasvada), tagakehalülisid 6 või 7. Ka tagakehal on jalad