Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 116 lg 6 kohaselt on meil õigus Leping üles öelda, kui kestvuslepingut rikutakse oluliselt. [Avalduse saaja] poolt toime pandud lepingurikkumine on oluline, kuna [põhjendus, miks lepingurikkumine on oluline, viidates ühele või mitmele VÕS § 116 lgs 2 toodud alusele. VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumise eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta
teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. (5) Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. Korralise ülesütlemise alused ja kord on tavaliselt sätestatud vastavat kestvuslepingut reguleerivas seaduses. Pooled võivad aga ka ise kokku leppida eritingimustes, milliste järgimisel võib määramata tähtajaga sõlmitud kestvuslepingu üles öelda. Tavaliselt lepitakse kokku ülesütlemistähtajas ja ülesütlemise vormis. Reeglina ei ole korralise ülesütlemise puhul vajalik erilise ülesütlemispõhjuse olemasolu. Etteteatamistähtaeg lepitakse kokku või on määratud seaduses. Näiteks sätestab võlaõigusseadus tähtajatu
võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle üles öelda. 24. Raha hoiustamine notari juures Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik võlgnetava raha võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Võlgnik peab hoiustamisest võlausaldajale või end võlausaldajana esitlevale isikule viivitamata teatama. Võlgnik peab hoiustamisest võlausaldajale või end võlausaldajana esitlevale isikule viivitamata teatama
(5) Käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. (6) Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. § 117. (1) Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. (2) Lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele
61 Võtta kohustust käsutada eestkostetava kogu vara või pärandit ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut ega loobuda pärandist PKS § 188 lg 1-2 Sõlmida ettevõtte omandamisele/võõrandamisele/käitamisele või rentimisele suunatud lepingut PKS § 188 lg 3-4 Omandada osalust/liikmelisust juriidilises isikus PKS § 188 lg 5 Sõlmida kestvuslepingut, mida ei saa 1a jooksul üles öelda PKS § 188 lg 6 Võtta laenu (PKS § 188 lg 1 p 7) Omandada või võõrandada väärtpabereid (PKS § 188 lg 1 p 8) Võtta vastutust teise isiku kohustuste eest, sh koormata vara (PKS § 188 lg 1 p 9) Sõlmida kaasomandi jagamisega seotud kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 10) Sõlmida eestkostetava nõudeid või tagatisi lõpetavaid või vähendavaid kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 11)
Seega lõpeb leping määratud tähtaja möödumisel, seda tingimusel, et võlgnik ei pakkunud kohast täitmist. Kuid võlausaldaja lepingust taganemise õigus on piiratud võlgniku huvide kaitsest tuleneva tingimusega, mille kohaselt ei tohi siiski rikkumine sellisel juhul olla ebaoluline võrreldes kogu täitmisega. Nii püütakse vältida ebaproportsionaalsete õiguskaitsevahendite kasutamist vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingu ülesütlemine Kui on oluliselt rikutud kestvuslepingut, võib kahjustatud pool selle üles öelda vastavalt VÕS §-le 196. Ülesütlemine on lepingust taganemisele olemuslikult vastandlik lepingu lõpetamise võimalus. Lepingu ülesütlemine on oma olemuselt, nii nagu seda on lepingust taganemise õigus, lepingulise võlasuhte lõpetamisele suunatud kujundusõigus. Sarnaselt taganemisega lõpetab ka ülesütlemine lepingu, vabastades mõlemad lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest
Seega lõpeb leping määratud tähtaja möödumisel, seda tingimusel, et võlgnik ei pakkunud kohast täitmist. Kuid võlausaldaja lepingust taganemise õigus on piiratud võlgniku huvide kaitsest tuleneva tingimusega, mille kohaselt ei tohi siiski rikkumine sellisel juhul olla ebaoluline võrreldes kogu täitmisega. Nii püütakse vältida ebaproportsionaalsete õiguskaitsevahendite kasutamist vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingu ülesütlemine Kui on oluliselt rikutud kestvuslepingut, võib kahjustatud pool selle üles öelda vastavalt VÕS §-le 196. Ülesütlemine on lepingust taganemisele olemuslikult vastandlik lepingu lõpetamise võimalus. Lepingu ülesütlemine on oma olemuselt, nii nagu seda on lepingust taganemise õigus, lepingulise võlasuhte lõpetamisele suunatud kujundusõigus. Sarnaselt taganemisega lõpetab ka ülesütlemine lepingu, vabastades mõlemad lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest
2) tähtaja möödumisel; 3) töötaja surmaga; 4) füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti tema isikut arvestades; 5) ülesütlemisega. 8. Mis on töölepingu ülesütlemine? Töölepingu ülesütlemine on töölepingu lõpetamine kas töötaja või tööandja poolt. Sellest tuleb teisele poolele ette teatada. 9. Mis on töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine? Korraline - ainult töötajal on õigus üles öelda. 1) Korraliselt saab üles öelda kestvuslepingut. 2) Leping peab olema tähtajatu või tähtajaline teise töötaja asendamiseks mõeldud. 3) Mõjuvat põhjust ei ole vaja. 4) Etteteatamise tähtajad peavad olema lepingus kirjas (vähemalt 30 kalendripäeva). 5) Lepingu võib ülesöelda ka katseajal. Erakorraline - mõlemad pooled võivad üles öelda. Mõlemad pooled peavad nõustuma. 1) Tööandja peab ette teatama sõltuvalt tööstaazist. 2) Töötaja ei pea ette teatama, kui ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes, mida oluliselt rikuti. Kahjustatud lepingupool saab kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal ei ole õigustatult kohustuse osalise täitmise vastu enam huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. VÕS § 118 sätestab juhtumid, millal taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle VÕS § 196 järgi üles öelda (VÕS § 116 lg 6). Nii sätestab VÕS § 196 lg 2, et kui teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud juhtudel. Samuti kehtestab VÕS § 196 lg 3 nõude, et lepingu võib üles öelda üksnes
annaabi.ee 
