2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktika; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivad tavad; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõte VÕS § 23 lg 2 - koostöökohustus Tähtsuselt: 1) põhikohustused – lepingu olemuse määravad kohustused 2) kõrvalkohustused – abistavad või tagamise eesmärgil võetud kohustused (nt käendus, leppetrahv, käsiraha, garantii) Ajalisest kestvusest tulenevad: 1) ühekordsed nt müük VÕS § 208 2) kestvuslepingud VÕS § 195 lg 3 (nt üürileping). Kestvusleping võib olla ka ühekordne leping, kui pool peab olema püsivalt valmis soorituseks (nt käendusleping, mis on antud tähtaega määramata ehk nõudmisel) Kohustuste olemusest (VÕS §24): 1) kohustuseks saavutada teatud tulemus e. Tulemuse saavutamiseks 2) kohustus teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks e. Tegevuse tegemiseks - võimaldab hinnata lepingu täitmist ning - määratleda nõudeid kohustuse rikkumise korral
• lepingust taganemise toime on ka tagasiulatuv. Nimelt peavad lepingu pooled peale taganemist lepingu alusel üleantu ja saadu (VÕS § 189 lg 1) teineteisele tagastama. Lepingute lõpetamine • Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. • Kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Lepingute lõpetamine • Lepingu võib ülesse öelda: • Kui üks lepingu pool on oma kohustusi rikkunud (lepingu lõpetamiseks esineb mõjuv põhjus); • Kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olevad tingimused. • Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, mille esinemisel ei saa eeldada võlasuhte jätkumist. Lepingute lõpetamine • Lepingu ülesse ütlemiseks tuleb tähelepanu pöörata
sidudes ühe poole kohustuste täitmise teise poole kohustuste täitmisega viisil, mis annab - kahepoolsed ja mitmepoolsed - konsensuaalsed- kokkuleppe alusel sõlmitakse leping ja reaalsed- leping loetakse sõlmituks siis, kus laen on üle antud - ühekordse sooritusele suunatud ja kest(v)uslepingud - tüüpilised ja ebatüüpilised - olemusest lähtuvad: võõrandamis-, kasutuslepingud jne - kestvuslepingud- leping, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele nt töö-, üüri-, rendi-, ja kindlustuslepingud. 2. Lepinguvälised ehk seadusest tulenevad VÕSi struktuur 1. Üldosa Kõigi võlasuhete jaoks õiguslikku tähendust omavad küsimused: - kohustuste tekkimine, täitmine, lõppemine - kohustuse rikkumine, õiguskaitsevahendid - võlakohustuse ülekandmine jms 2. Eriosa - lepingud - lepinguvälised võlasuhted MÕISTED: 1.
Mis see põhiline kriteerium on, mille puhul tuleb kirjalik ja millal võib olla suuline tehing? Suulise vormi miinuseks on ju see, et pärast võivad tekkida tõenduslikud probleemid. St et suuliselt võib teha tehinguid, millel ei teki seda tõenduslikku momenti hiljem. See, mis kohe täidetakse. suuline vorm ei ole siis soovitatav, kui tehingu tegemine ja täitmine ei toimu samal ajal. Kõik kestvuslepingud (nt üürileping) jne. 2) Kirjalik vorm. See tähendab seda, et tehing on tegijate poolt omakäeliselt allakirjutatud. Siis on kinnitus selle kohta, et mõlemad on nõus asjdega. a. Kirjaliku vormiga samsatatakse elektrooniline vorm. Digitaalallkiri siis asendab seda omakäelist allkirja. Eeldusel et identifitseerimise nõue on täidetud. 3) Kirjalikku taasesistamit võimaldav vorm. Vahevormid suulise ja kirjaliku vormi vahel,
Mis see põhiline kriteerium on, mille puhul tuleb kirjalik ja millal võib olla suuline tehing? Suulise vormi miinuseks on ju see, et pärast võivad tekkida tõenduslikud probleemid. St et suuliselt võib teha tehinguid, millel ei teki seda tõenduslikku momenti hiljem. See, mis kohe täidetakse. suuline vorm ei ole siis soovitatav, kui tehingu tegemine ja täitmine ei toimu samal ajal. Kõik kestvuslepingud (nt üürileping) jne. 2) Kirjalik vorm. See tähendab seda, et tehing on tegijate poolt omakäeliselt allakirjutatud. Siis on kinnitus selle kohta, et mõlemad on nõus asjdega. a. Kirjaliku vormiga samsatatakse elektrooniline vorm. Digitaalallkiri siis asendab seda omakäelist allkirja. Eeldusel et identifitseerimise nõue on täidetud. 3) Kirjalikku taasesistamit võimaldav vorm. Vahevormid suulise ja kirjaliku vormi
Halvenemisel-asja väärtuse vähenemine. LEPINGU ÜLESÜTLEMINE: KORRALINE: Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping-korraliselt), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Üöesütlemisavaldusega teisele poolele. Lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis on kohaldatav kestvuslepingutes. Kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. ERAKORRALISELT: Kestvusleping-mõjuval põhjusel mõistliku aja jooksul. Lepingu võib ülesse öelda: Kohustuse rikkumine. Kui üks lepingu pool on oma kohustusi rikkunud
69 Lepingu ülesütlemine Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis on kohaldatav kestvuslepingutes. Kestvuslepingu definitsioon on antud VÕS § 195 lg-s 3 (kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele). Ülesütlemise põhjused võib liigitada kolmeks põhijuhuseks: 1) kohustuste rikkumine. Siin on ülesütlemine õiguskaitsevahend, mis kestvuslepingute puhul asendab taganemist olulise lepingurikkumise korral. 2) muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevates suhetes. Kui lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumise tulemuseks on poolte lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine,
69 Lepingu ülesütlemine Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis on kohaldatav kestvuslepingutes. Kestvuslepingu definitsioon on antud VÕS § 195 lg-s 3 (kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele). Ülesütlemise põhjused võib liigitada kolmeks põhijuhuseks: 1) kohustuste rikkumine. Siin on ülesütlemine õiguskaitsevahend, mis kestvuslepingute puhul asendab taganemist olulise lepingurikkumise korral. 2) muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevates suhetes. Kui lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumise tulemuseks on poolte lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine,
Taganemisel ei muutu lepinguline võlasuhe olematuks, küll aga vabastab mõlemad lepingupooled nende kohustuste täitmisest. Lepingutingimused jäävad poolte suhtes kehtima enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kohta ning mõlemal poolel on õigus nõuda tagasitäitmist siis, kui ta omakorda tagastab saadu. Korraga ei ole võimalik nõuda nii täitmist kui ka taganemist. 4. Lepingu ülesütlemine. Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Kestvuslepingud on sellised lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Tehakse vahet määramata ja määratud ajaga kestvuslepingute vahel. Määramata e tähtajatult sõlmitavate kestvuslepingute puhul võib kumbki pool lepingu mõistliku etteteatamistähtajaga üles õelda korraline ülesütlemine. Sel juhul ei ole tavaliselt vaja esile tuua ülesütlemispõhjusi. Kestvusleping võib olla ka tähtajaline. Siis lõpeb lepingusuhe tähtaja möödumisel ja korralist
annaabi.ee 
