kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele, nim kestuslepinguteks (VÕS § 195 lg3). Kestuslepingud on näiteks töö-, üüri-, rendi- ja kindlustuslepingud. Teatud juhtudel võivad kestuslepingud olla ka müügilepingud, millega kohustatakse tarnima kaupu pikema aja jooksul, ning tööettevõtelepingud, kui teenuseid osutatakse korduvalt teatud aja jooksul. Kestuslepinguks on tavaliselt näiteks käsundusleping. Kestuslepingu kohustuste maht sõltub sellest, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud. Kestuslepingute eristamine ühekordsetele sooritustele suunatud lepingutest võib olla probleeme, kui lepingut tuleb täita osadena pikema aja jooksul. Siis tuleb igal konkreetsel juhul lepingut tõlgendades välja selgitada, kas pooled on soovinud sõlmida ühekordsele sooritusele suunatud lepingut või on pooled pidanud silmas pikaajalist lepingulist suhet, mille sisuks on korduvad sooritused
lepingurikkumise korral; 2) muutused lepingulise suhte või selle aluseks olevate suhete osas. Kui lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumise tulemuseks on poolte lepinguliste kohustuste vahekorra muutmine tuleb "mõjuva põhjuse" olemasolu määramisel eelkõige arvestada §-ga 97. Sellisel juhul tuleb esmalt kõne alla üksnes lepingu muutmine. Alles siis kui muutmine ei ole võimalik on võimalik lepingu lõpetamine, kestuslepingu puhul ülesütlemine. Lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumine võib aga toimuda üksnes ühe lepingupoole isikus. 5. Hinna alandamine (VÕS § 112) Hinnaalandamine on õiguskaitsevahend, kus lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, kuid selle tingimuseks on tasumisele kuuluva hinna alandamine võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele
- kohaldatakse kestvuslepingute puhul (§195 lg 3). Kestvuslepingute näol on tegemist lepingutega, mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele. Ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis sobib eelkõige lepingutele, mille täitmine toimub püsiva kohustusena pikema ajavahemiku jooksul ning mille puhul olemuslikult ei ole võimalik tagasitäitmine. Reeglitest on ka erandeid: teatud juhtudel näeb seadusandja ette kestuslepingu lõpetamise lepingust taganemise vormis ning vastupidi –seadusandja võib ka määrata, et teatava mittekstuslepingu lõpetamine toimub selle lepingu ülesütlemise teel. - kestuslepingu lõpetamist lepingust taganemise teel näeb seadusandja ernadina ette eelkõige juhutdel, kus lepingupooled ei ole veel asunud lepingu täitmisele, samuti juhtudel, kus lepingu lõpetamine toimub teatava erakorralise sündmuse tagajärjel lepinguperioodi alguses. (nt VÕS § 277 lg
21. Lepinguliste kohustuste lõppemine Lepingu lõpetab kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, vahel ka ühepoolselt, nt lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda ka kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kestuslepingu võib üles öelda. Taganemisega vabanevad mõlemad pooled oma lep.kohustuste täitmisest tagasiulatuvalt. 22. Tagatised ja kõrvalkohustused Kohustuse lõppemisel lõppevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis vastavalt kokkuleppele tagastada tagatise andjale. Tagatis on vara kohustuse tagamiseks. Kõrvalkohustuseks on: 1) käendamisest ja garantiist
26. Lepinguliste kohustuste lõppemine Lepingu lõpetab selles sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, teatud juhtudel aga ka ühepoolselt. Näiteks lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda isegi tekitatud kahju hüvitamist kohustuste täitmise asemel. Kestuslepingu võib aga üles öelda. Ülesütlemine on lepingu lõpetamine etteulatuvalt. Taganemisega võib lõpetada lepingu nii, et mõlemad pooled vabanevad tagasiulatuvalt oma lepinguliste kohustuste täitmisest. 27. Tagatised ja kõrvalkohustused Kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis, mis ei ole nõudega seotud, vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda
kirjalik, siis toimub lepingu muutmine samuti kirjalikult. Nagu juba eelpool mainitud, lõpetab lepingu selles sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, teatud juhtudel aga ka ühepoolselt. Näiteks lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda isegi tekitatud kahju hüvitamist kohustuste täitmise asemel. Kestuslepingu võib aga üles öelda. Ülesütlemine on lepingu lõpetamine etteulatuvalt. Taganemisega võib lõpetada lepingu nii, et mõlemad pooled vabanevad tagasiulatuvalt oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Leping on kehtetu juba algusest peale, kui see on seadusega vastuolus. Kui lepingu pooled ei teavita, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabudes, muutub see leping automaatselt tähtajatuks lepinguks.
Siin on ülesütlemine õiguskaitsevahend, mis kestvuslepingute puhul asendab taganemist olulise lepingurikkumise korral. 2) muutused lepingulise suhte või selle aluseks olevate suhetes Kui lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumise tulemuseks on poolte lepinguliste kohustuste vahekorra muutmine tuleb "mõjuva põhjuse" olemasolu määramisel eelkõige arvestada VÕS §-ga 97. Esimeseks nõudeks siin lepingu muutmine. Kui muutmine ei ole võimalik- taganemine või kestuslepingu puhul ülesütlemine. 17.Võõrandamislepingud (Võlaõiguse eriosa) Võõrandamislepingute esemeks on asjade või õiguste tasuline või tasuta üleandmine ühelt isikult teisele. VL ühiseks tunnuseks on seega võlgniku kohustus anda võlausaldajale üle asi või õigus. Põhilisteks lepinguliikideks on siin 1)müük ja 2)vahetus kui tasulised võõrandamislepingud ning 3)kinge kui tasuta võõrandamisleping. 18.Müügilepingu mõiste, ostja ja müüja põhilised kohustused
VIII LEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE Lepinguliste kohustuste lõppemise/lõpetamise alused. Lepingu lõpetab selles sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, teatud juhtudel aga ka ühepoolselt. Näiteks lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda isegi tekitatud kahju hüvitamist kohustuste täitmise asemel. Kestuslepingu võib aga üles öelda. Ülesütlemine on lepingu lõpetamine etteulatuvalt. Taganemisega võib lõpetada lepingu nii, et mõlemad pooled vabanevad tagasiulatuvalt oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingulise kohustuse täitmine. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
annaabi.ee 
