Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed)
Sääsk Selts: kahetiivalised Diptera Alamselts: sääselised Nematocera Sääselisi on Eestis teada umbes 800 liiki. Verd imevad sääselised kuuluvad sugukondadesse pistesääsklased, kihulased, habesääsklased; troopikas ka moskiitolased. Kahetiivaliste seltsist maiustavad verega veel parmud. Habesääsklased on 3-4 mm pikkused putukad, keda praeguseks on teada umbes 3500 liiki. Nende vastsed arenevad vaid väga niisketes paikades. Suur osa liikidest toitub nektarist, verd imevate liikide süljel on ärritav toime. Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd imevate sääskede emasloomad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Munade küpsemine nõuab palju toitaineid ja ka energiat. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt...
Embrüonaalne induktsioon ühtede rakkude eristumine (erinevateks kudedeks) tingib naaberrakkude eristumise kindlas suunas. Embrüogenees Looteline areng Postembrüogenees lootejärgne areng Otsene areng järglased on vanematega ehituse poolest sarnased Moondega areng järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad N:konnad Vaegmoone muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud Täismoone muna à vastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Kliinilinesurm kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Bioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale.
Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood
Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna vastne vastne = vagel, röövik kestumised nukk valmik valmik Muutused toimuvad tarakanid, järk-järguliselt lutikad, täid, Nukk on puhkestaadium, Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus
Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna vastne vastne = vagel, röövik kestumised nukk valmik valmik Muutused toimuvad tarakanid, järk-järguliselt lutikad, täid, Nukk on puhkestaadium, Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus
vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood Vananemine 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett
Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood 2. Pärilikkus Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine
Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2
2) Otseselt: a. Imetajad b. Linnud c. Roomajad Moondega areng selgrootutel Esineb enamikel hõimkondadel. Nt. käsnadel, ainuõõssetel, limustel, erinevatel ussidel :rips-, lame-, ümar- ussid, lülijalgsed ja okasnahksed. Areng lülijalgsetel (hõimkond), putukatel (klass) Putukatel saame esile tuua 4 tüüpi arenguid. 1) Moondeta areng nt. ürgsed putukad, tavaliselt tiivutud majasoomukas. 2) Vaegmoondega areng muna-> vastne -> -> (kestumised) -> -> valmik. Vastsed ja valmikud on üldjuhul sarnased. Erinevused on vaid keha lülide arvus, keha proportsioonides, tiibades ja suguküpsuses. Nt. prussakad, tarakanid, tirtsud, ritsikad, lutikad, täid, satikas. 3) Täismoone muna -> vastne -> nukk -> valmik. Vastsetüüpidel on kindlad nimed. Kahetiivaliste vastne vagel. Liblikatel röövik. Mardikatel tõugud. Sääsed, kirbud, kärbsed, mesilased, sipelgad. 4) Segatüübiline areng kiilid.
Moondega a) vastse olemasolu, vastse suurem või väiksem erinevus suguküpsest isendist. Erinevus: elukeskkonnas, toitumisviisist, eluviis Moondega areng keelikloomadel: 1) sõõrsuudel silmude vastseks on liivasonglane 2) kaladel maim 3) kahepaiksetel kulles Moondega areng selgrootutel: laialt levinud, esineb kõikides hõimkondades. Nt: käsnad, ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased) Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1) Vähene konkurents toidule a) kulles (vetikad) ja konn (lihatoiduline)
mida saabub nümfi staadium, mis näeb peaaegu täiskasvanu moodi välja. Iga kestumisega arenevad tiivad, suguorganid ja teised täiskasvanu tunnused, pärast viimast kestumist on putukal tiivad ja ta on suguküps, valmikut nimetatakse ka imago´ks. Näiteks: rohutirtsud III Holometaboolne metamorfoos – pronümfi staadium puudub, munast koorub vastne (röövik, vagel, tõuk), kes läbib mitmed kestumised. Kestumiste arv on liigispetsiifiline. Saavutades õige suuruse või läbides kindla arvu kestumisi toimub metamorfoosne kestumine ja tekib nukk. Nukk ei toitu ja kogu energia saadakse vastse staadiumis tarbitud toidu arvelt. Nukkumisel moodustuvad täiskasvanu keha struktuurid, mis asendavad vastse omad. Nukust väljub valmik. Näiteks: liblikad. Imaginaaldiskid
· Moondega areng selgrootutel ( selgrootutel rohkem levinud moondega areng kui selgroogsetel). a) esineb käsna hõimkondadel b) hõimkond ainuõõssed c) hõimkond erinevad ussid ( nt rips-, lame-, ümar-, rõngussid). d) Hõimkond limused e) Hõimkond lülijalgsed f) Hõimkond okasnahksed Putukate areng 1. moondeta · väga ürgsed putukad arenevad, näiteks majasoomukas. 2. vaegmoone · muna vastne (kestumised) valmik · näiteks arenevad tirtsud ja ristikad. · Kehalülide arv, tiibade olemasolu, sugunäärmed, tundlate pikkus vastse ja valmiku erinevused. 3. täismoone · muna vastne nukk valmik · arenevad nii kärbsed, sääsed, kirbud, liblikad, mardikad, aipelgad, mesilased. Vastsetel on kindlad nimetused ja ehitus tüübid(liblikavastsed on röövikud, kärbestevastsed on vaglad ja mardkia vastsed on tõugud).
b) moondega - esineb vastne. vastne ja suguküps isend on oluliselt erinevad. moondega arenevad nii selgroogsed kui selgrootud. 1) selgroogsed - sõõrsuud, kalad[maim], kahepaiksed[kulles]. 2) selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, okasnahksed, lülijalgsed. - kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. eristatakse kaht moonde tüüpi : a) täismoone b) vaegmoone Vaegmoone : muna -> vastne - [kestumised] > valmik Erinevused vastse ja valmiku vahel vaegmoondega arengus : * erinevus keha proportsioonides ja lülide arvus * sugunäärmete areng * teatud kehaosade puudumine (tiivad) Vaegmoondega arenevad : prussakad, täid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng : muna -> vastne -> nukk -> valmik Nuku ja valmiku erinevus täismoondega arengus : * nukk on ümbritsetud kestaga * nukul pole aktiivset liikumisvõimet * nukk ei toitu Täismoondega arenevad :
Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga levinud, esineb peaaegu kõigi koolis õpitavate hõimkondade esindajatel- käsnad, ainuõõssed, erinevad ussid (ripsussid, lameussid, ümarussid ja rõngussid), limused, lülijalgsed (eriti keskendub kool putukatele), okasnahksed. Putukate areng: Putukad arenevad kolme tääbiliselt: moondeta (väga ürgsed putukad, soomukad(majasoomukas), vaegmoondega (muna- vastne-(kestumised)- valmik). Vastse ja valmiku erinevus (vastsel erinev kehalülide arv, tiibade puudumine või osaline areng, sugunäärmete talitlus)- prussakad, tarakanid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng- (muna-vastne-nukk-valmik). Osa nukke on ka liigutusvõimega. Täismoondega- mardikad, liblikad, kärbsed (mardikavastne on tõuk, liblikavastne on röövik, kärbsevastne on vaglad), veel kirbud, sipelgad, mesilased. Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1
annaabi.ee 
