11.Mis on transduktsioon? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet nim.transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 12. Tooge näiteid inimesele haigusi põhjustavatest DNA viirustest. DNA viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged. Samasse rühma kuulub ka herpesviirus mis põhjustav ville huultel ja teistel limas kestadel. Soolatüükaid ja konnasilmi põhjustab papilloomviirus, mis on samuti üks DNA viirustest. 13. Geeniteraapia põhimõte. Järgneval transkriptsioonil ja translatsioonil saadakse organismile vajalik valk ja inimene terveneb. Sellist ravimeetodit nimetatakse Geeniteraapiaks. Meetod sobib nii pärilike kui ka elu jooksul tekkinud geneetiliste haiguste raviks. 14. Miks ei ole antibiootikumid viiruste raviks efektiivsed? Viirushaiguste puhul ei ole antibiootikumidest kasu. Kuna
Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht vastu steeli, endoderm, koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus
mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht, endoderm (joonis), koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Sellist
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest
Mineraalained – keedusool, suhkur, naatriumnitrit. Need ained ei mõjuta otseselt toote lõhna, küll avaldavad mõju toote maitsele. 38. Nõuded vorstikestadele - tihe; - vastupidav; - elastne; - niiskust mitteimav; - vastupidav mikroorganismide toimele; - vajadusel gaasi ja auru läbilaskev; - kergelt eemaldatav; - kõrge temperatuuritaluvusega (160 ºC). Lisaks nendele on kestadel veel üks oluline nõue – eristumine konkurendist. Rusikareegel tehnoloogias: Tehnoloog peab teadma, kuidas kesta kasutada! Kui toote tehnoloogia näeb ette suitsutamist ja kuivatamist, peab kestal olema küllaldane gaasi ja auru läbilaskevõime. Viinerite ja sardellide jaoks kasutatakse enamasti söödavaid naturaalkesti (sooli). 39. Kollageenkestade, tsellulooskestade ja polümeersete kestade omadused Kollageenkestad on valmistatud kollageeni- rikkast toormaterjalist (nahad).
Viirusosakestega b. Valmis antikehadega Viiruste jaotus: 1) Nukleiinhappe järgi · DNA rõugeviirus, herpesviirus, papilloomi viirus · RNA gripp, HIV, marutõbi 2) Tõvestavast objektist: · Bakteriviirus · Seen, taim, loom Rakubioloogia ...uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk rakkude eluavaldusi. Kõikides rakkudes esineb 4 süsteemi: 1) Reproduktsiivne ehk paljunemine 2) Piiristav põhineb kestadel ja membraanil 3) Metaboolne põhineb ensüümidel 4) Energeetiline (põhineb ATP-l) Struktuuri tasemelt jagunevad kõik rakud: 1) Eeltuumsed ehk prokarüoodid 2) Päristuumsed ehk eükarüoodid Olulisemad erinevused: - Tuuma olemasolu puudumine - Topeltmembraansed rakustruktuurid - Tsütoskeletis (päristuumsetes on, eeltuumsetes mitte) Bakterite ehitus (bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma): Limakapsel Esineb osadel bakteritel
Kollaskeha moodustub küpsest folliikulist peale ovulatsiooni – toodab östrogeene ja progesterooni Keha keskel paikneb sidekoeline tuum, teda ümbritseb kohev luteiinrakkude kiht Kollaskeha taandarengul moodustub valkjaskeha EMAKAS Emakas toimub loote areng ja kasv, koosneb paremast ja vasakust sarvest, kehast ja kaelast Emakasein on kolmekestaline, kuid kestadel on siin spetsiifilised nimetused Seespoolsem endomeetrium – pinda katab ühekihiline prismaatiline epiteel, järgneb uteriinnäärmeid sisaldav sidekoeline proopria (näärmeid katab samuti ühekihiline prismaatiline epiteel) Emakanäärmed on pikad, väänlevad struktuurid, mis paiknevad tihedalt ja nende põhjad ulatuvad müomeetriumini Ainult kassil (vb ka vanematel loomadel) on näärmetekihi ja müomeetriumi vahel subglandulaarkiht
1.Kõik organismid koosnevad rakkudest 1. reproduktiivne e paljunemis ja nende elutegevuste saadustest. süsteem, mis rajaneb DNA-l 2.Kõikide organismide rakud on 2. metaboolne ehituselt ja talituselt sarnased. 3. energeetiline, põhineb ATP-l 3.Uued rakud tekivad olemasolevatest 4. piiritlev süsteem, põhineb raku rakkudest jagunemise teel. Kusjuures kestadel ja membraanidel. arengukäigus raku tüübid muutuvad ja eristuvad. 4.Väljas pool rakku elu ei eksisteeri. Raku ehituslik jaotus: 1. prokarüoodid ehk eeltuumsed 2. eukarüoodid ehk päristuumsed Bakterite ehitus: 1. Kromosoomid. Neil on üks rõngaskromosoom, mis on haploidne ja puuduvad histoonvalke pole. Rõngaskromosoom on vabalt tsütoplasmas ja puudub raku tuum. DNA maht on väike seal. Ülesandeks: seal on geenid , mis määravad bakteri põhiaine vahetuse
2) Loomarakk teised päristuumsed bakterid 3) Võrdlev lähendus 4) Süsteemlähendus (kestad, vakuoolid jne) Kõikides rakkudes toimib neli süsteemi: 1.) Metaboolne ehk ainevahetuslik (põhineb ensüümidel, nt toitumine, hingamine, süntees, lõhustumine jne) 2.) Reproduktiivne ehk paljunemine (põhineb DNA kahekordistumisel; nt rakkude jagunemine ehk pooldumine) 3.) Piiristav süsteem (põhineb kestadel nt rakukestad, membraanid; ainete valikuline transport; sisekeskkonna individuaalsus) 4.) Energeetiline ATP (süntees ja kasutamine) Bakterirakk Limakapsel (ehk kihn kasutatakse meditsiinis; seda koolis ei kasuta). Ei esine kõigil, vaid ainult teatud bakteritel ja neilgi vaid teatud kindlates kasvutingimustes o Säilitab niiskust o Pakub kaitset (takistab bakteri jaoks ebasoodsate ühendite sisenemist rakku) o Võimaldab liikuda
annaabi.ee 
