Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine)
Tal õnnestus võita ka teiste haigete usaldus ning hoolimine, tegeledes nendega rohkem kui sealsed õed kokku. McMurphy püüab neid kõiki aidata ning samas ka aru saada, miks osad vabatahtlikult seal olijad minema ei taha minna ning kannatavad seda olukorda. Üheks kõige mõtlemapanevaks kohaks pean ma lobotoomia tegemist McMurphyle. Uskumatuna näib, et kunagi sellist võtet inimeste peal tõepoolsest kasutati, muutes nad põhimõtteliselt lihtsalt elavateks tühjadeks kestadeks, kel puudub igasugune mõtlemisvõime ning arusaamine ümbritsevast. Väga sügav mulje jäi Pealikust, kellega McMurphyl tekkis vastastikune usaldus ning mõistmine oli ju McMurphy ainus, kellega ta rääkimist alustas, olles seniajani teisi petnud. Nähes oma sõpra voodis lihtsalt tuimalt lamamas, ei suuda Pealik teda sellises seisus endast maha jätta ning lämmatab oma sõbra padjaga. Sellise teo eest ei
· Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) · Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude · Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Torujad organid · Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku · Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned · Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) · Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Toruja organi ehitusprintsiip Epiteel Sidekude Närvikiud Lihaskude Sidekude Kaks torujate organite alatüüpi Välismaailmaga ühenduvad - Suletud süsteemi moodustavad - seede- ja hingamisorganid jne. vere- ja lümfisooned · Tunica mucosa (limaskest) · Tunica intima (intima)
peeglitükkide ja helmestega. Tundub kummaline, et miks on valitud just lehma kuju. Kuid olles tuttav kohaliku religiooniga, saab see selgeks: kuna lehma puhul on tegemist püha loomaga, siis on see suurim austus, mida surnule saab avaldada. Tuhastamispäeval koguneb tuhandeid pealtvaatajaid, et näha seda suurejoonelist tuleshowd. Preestrid loevad palveid ning seejärel süüdatakse lehm põlema. Kehasid peetakse tühjadeks kestadeks, mis tuleb hävitada, et hing saaks kerge ja rõõmsana liikuda edasi uude ja paremasse paika. Järgmise päeval, kui tuli on järele jätnud vaid jahtunud tuha, puistatakse see ookeani jõulistesse voogudesse. Kingitused surnutele Hongkongis Hongkongis saabub koos aprilliga Qingming. Üldisemalt on see kevadpüha kuid selle raames on ka surnutele pühendatud festival, mida on tähistatud juba aastasadu. Traditsiooniliselt
teatavat ülesannet. Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tegevus on omavahel seotud. Organid jagunevad, kas näärmelisteks e kompaktseteks ja õõnsateks e torujateks organiteks. Kompaktsed organid on väljas kaetud sidekoelise kihnu e kapsiliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e strooma. Torujatel organitel (seede, hingamis, kuse ja suguorganid) on kihiline ehitus; suuremaid kihte nim kestadeks ja nende väiksemaid alajaotusi kihtideks. Eristatakse liikumis, seede,hingamis, eritus, sugu, vereringe ja meeleorganeid, närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. © EeeOoo
koos veresoontega moodustades nn. soonpõimikuid. Nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümfilaadne vedelik, s.o. ajuvedelik. See väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi. PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine hästi kaitstud ja toestatud. Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadeks. Koostanud M. Kolga 12 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://instruct.uwo.ca/anatomy/530/SagSin.gif Eristatakse 3 ajukesta: · Kõvakest kujutab endast tihedat sidekoelist lestet, mis moodustab pea- ja seljaaju ning teiste kestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisepinnale ja täidab seega
6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti
6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti
Mikrogliia paikneb põhiliselt hallaines ja mikrogliotsüüdid on kõige väiksemad, väheste tugevalt hargnevate jätketega gliiarakud, mis kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi TORUJATE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Torujates e õõnesorganites paiknevad ehituslikud elemendid ümber valendiku (siseõõne) Eristatakse suuremaid struktuure, mida nimetatakse kestadeks, mis koosnevad kihtidest – seinas tavaliselt kolm kesta Looma organismis paiknevad torujad organid on kahte tüüpi: Väliskeskkonnaga ühenduvad torujad organid (seede-, hingamis- ja kuseorganid) – kolmekestalised; koosnevad limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaal- või serooskestast Suletud süsteemi moodustavad torujad organid (vere- ja lümfisooned) – reeglina kolmekestalised; koosnevad
tolmuteraks. See areneb mikroskoopri sees ja on veel rohkem taandarenenud, kui eespool vaadeldud erieoselistel taimedel. Mikrospoori tuuma jagunemisel tekib kaks protalliaalset rakku, mis varsti lagunevad. Need on gametofüüdi ainsad vegetatiivsed rakud. Seejärel jaguneb mikrospoori tuum veel üks kord ja uuesti tekib kaks rakku – anteriidrakk ja vegetatiivne rakk. Mikrospoori kestad jäävad tolmutera kestadeks. Tolmutera valmimise ajaks avaneb mikrosporangium pikilõhega ja tolmuterad pudenevad välja. Õhupõied soodustavad nende edasikandumist tuulega. Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor
idanemine ja temast kasvab isasgametofüüt, mida nimetatakse tolmuteraks. See areneb mikroskoopri sees ja on veel rohkem taandarenenud, kui eespool vaadeldud erieoselistel taimedel. Mikrospoori tuuma jagunemisel tekib kaks protalliaalset rakku, mis varsti lagunevad. Need on gametofüüdi ainsad vegetatiivsed rakud. Seejärel jaguneb mikrospoori tuum veel üks kord ja uuesti tekib kaks rakku anteriidrakk ja vegetatiivne rakk. Mikrospoori kestad jäävad tolmutera kestadeks. Tolmutera valmimise ajaks avaneb mikrosporangium pikilõhega ja tolmuterad pudenevad välja. Õhupõied soodustavad nende edasikandumist tuulega. Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll
idanemine ja temast kasvab isasgametofüüt, mida nimetatakse tolmuteraks. See areneb mikroskoopri sees ja on veel rohkem taandarenenud, kui eespool vaadeldud erieoselistel taimedel. Mikrospoori tuuma jagunemisel tekib kaks protalliaalset rakku, mis varsti lagunevad. Need on gametofüüdi ainsad vegetatiivsed rakud. Seejärel jaguneb mikrospoori tuum veel üks kord ja uuesti tekib kaks rakku anteriidrakk ja vegetatiivne rakk. Mikrospoori kestad jäävad tolmutera kestadeks. Tolmutera valmimise ajaks avaneb mikrosporangium pikilõhega ja tolmuterad pudenevad välja. Õhupõied soodustavad nende edasikandumist tuulega. Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll
annaabi.ee 
